Meedia: Saksamaa valmistub Ukrainale üle andma Tauruse rakette | Välismaa

2267466ha9f6t24

Tere tulemast! Meediakanalid nii Eestis kui ka üle maailma on täna täis uudist Saksamaa plaanist üle anda Ukrainale Tauruse rakette. See samm on tekitanud palju arutelu ja poleemikat nii poliitilises kui ka sõjalises plaanis. Me kavatseme selles artiklis uurida, mis on selle otsuse taga, millist mõju see võib omada ja millised on reageeringud nii Saksamaal kui ka Ukrainas. Jääge meiega, et saada põhjalik ülevaade sellest olulisest ja hetkel väga aktuaalsest teemast.

Oluline 20. veebruaril kell 16.10:

– Rootsi lubas Ukrainale 682 miljoni dollari eest sõjalist abi;

– Ukraina õhutõrje tulistas alla kõik 23 Vene ründedrooni;

– ISW: Vene pealetung Avdijivka lähedal takerdus pärast linna hõivamist;

– Kanada annab Ukrainale üle 800 drooni SkyRanger R70;

– Venemaa korraldas droonirünnaku Ukrainale;

– Zelenski sõnul näitab Poola piiriblokaad solidaarsuse erosiooni;

– Biden on valmis Ukraina abistamiseks kohtuma esindajatekoja spiikriga;

– Zelenski sõnul on olukord mõnedes rinde osades äärmiselt keeruline.

Meedia: Saksamaa valmistub Ukrainale üle andma Tauruse rakette

Tõenäoliselt valmistub Saksamaa Ukrainale üle andma Tauruse rakette, Saksa väljaande Bild andmetel on võimuliit valmistanud ette salaettepaneku varustada Kiievit rohkema laskemoona, sõidukite ja relvasüsteemidega ning Bundestag kavatseb hääletada seda abipaketti veel sel nädalal.

Tiibrakette Taurus, mida Kiiev on juba ammu taotlenud, projektis otseselt ei mainita, küll aga räägitakse “täiendavate kaugmaarelvasüsteemide ja laskemoona tarnimisest, mis on vajalik, et Ukraina saaks sooritada sihipäraseid rünnakuid strateegiliselt olulistele sihtmärkidele, mis on kaugel agressori tagalas”.

Bild selgitab, et raketid Taurus sobivad selle kirjeldusega, sest suudavad jõuda sihtmärkideni rohkem kui 500 kilomeetri kaugusel. Prantsusmaa ja Suurbritannia on juba saatnud Ukrainale oma tiibrakette Scalp ja Storm Shadow, kuid neid ei peeta nii tõhusaks kui Taurus.

Bundestag soovib suurendada survet Saksamaa kantslerile Olaf Scholzile, et ta varustaks Kiievit kaugmaarelvadega, teatas ajaleht Stern, kes sai koalitsioonilt vastava dokumendi.

Ajakirjanikud väidavad, et Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku, roheliste ja Vaba Demokraatliku Partei fraktsioonid soovivad esitada Ukrainale lisarelvade saamiseks ühistaotluse.

Rootsi lubas Ukrainale 682 miljoni dollari eest sõjalist abi

Rootsi teatas teisipäeval, et annab Ukrainale 633 miljoni euro eest sõjalist abi, et toetada Kiievit keerulistes lahingutes Venemaa sissetungi tagasitõrjumisel.

“Põhjus, miks me jätkame Ukraina toetamist, on inimsuse ja sündsuse asi. Venemaa algatas ebaseadusliku, provotseerimata ja õigustamatu sõja,” ütles kaitseminister Pål Jonson ajakirjanikele, kui ta avaldas 7,1 miljardi krooni suuruse abipaketi.

Tegemist on juba 15. Rootsi abipaketiga Ukrainale, kokku on Stockholm osutanud Kiievile 30 miljardi krooni väärtuses sõjaabi. Viimane abipakett sisaldab laskemoona, suurtükke ja muud tehnikat, ütles kaitseminister.

“Me jätkame Ukraina toetamist nii kaua, kui on vaja,” lisas Jonson.

Ukraina õhutõrje tulistas alla kõik 23 Vene ründedrooni

Ukraina õhuvägi teatas teisipäeva hommikul, et Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada kõik Shahedi tüüpi ründedroonid, millega Venemaa ründas öösel Ukrainat. Kokku kasutas Venemaa rünnakus 23 drooni. Droonid tulistati alla Harkivi, Poltava, Kirovohradi, Dnipropetrovski, Zaporižzja, Hersoni ja Mõkolajivi oblasti õhuruumis.

Venemaa lasi droonid välja Krasnodari krais asuva Primorsko-Ahtarski linna territooriumilt.

Lisaks ründas Venemaa Ukrainat kolme raketiga, kaks S-300 ja S-400 raketti tulistas Venemaa välja Belgorodi oblasti territooriumilt ja üks juhitud tiibrakett H-31 tõusis õhku Zaporižžja oblasti okupeeritud alalt.

Loe rohkem:  Olkiluoto hooldustööde tõttu võib elekter kevadel kallimaks minna | Välismaa

ISW: Vene pealetung Avdijivka lähedal takerdus pärast linna hõivamist

Mõttekoda ISW analüütikud kirjutavad oma igapäevases sõjaülevaates, et Vene pealetung Avdijivka lähedal on pärast linna hõivamist “dramaatiliselt aeglustunud”.

Ukraina Tavria vägede pressiesindaja Dmõtro Lõhhovõi teatas 19. veebruaril, et Vene rünnakute arv Avdijivka suunal on viimase päevaga oluliselt vähenenud. Ta lisas, et ka Vene õhu- ja suurtükirünnakute arv on piirkonnas oluliselt vähenenud.

Ukraina ametnike sõnul taandusid Ukraina väed varem ette valmistatud kaitsepositsioonidele, mis on tugevdatud “mitmel tasandil”.

ISW sõnul vajavad Vene väed Avdijivka suunal rünnakute jätkamiseks kas pausi või uute üksuste suunamist muudelt suundadelt. Samas pole mõttekoja analüütikud veel sellist vägede liikumist märganud.

Lõhhovõi ja Ukraina Hortõtsja vägede pressiesindaja Ilja Jevlaš väidavad samas, et Venemaa viib lähiajal väed hoopis Avdijivka suunalt mujale. Jevlaši sõnul võtab selline vägede liikumine vähemalt nädal aega.

ISW pole veel märganud midagi, mis vihjaks sellele, kuidas Venemaa kavatseb kasutada tulevikus hetkel Avdijivka suunal olevaid üksusi.

Kanada annab Ukrainale üle 800 drooni SkyRanger R70

Kanada annab Ukrainale enam kui 800 multifunktsionaalset mehitamata õhusõidukit SkyRanger R70, vahendas teisipäeval kaitseminister Bill Blairi sõnu uudisteagentuur UNIAN.

Ettevõtte Teledyne FLIR toodetud droonid on varustatud automatiseeritud ja autonoomsete navigatsioonisüsteemidega.

Eeldatakse, et need aitavad Ukraina operaatoritel ära tunda inimesi, sõidukeid ja mis tahes soojusallikaid pika vahemaa tagant ning seda eriti pimedas ja halva ilmaga.

Venemaa korraldas droonirünnaku Ukrainale

Venemaa korraldas öösel vastu teisipäeva droonirünnaku Ukrainale. Kui algsuses teatas Ukraina õhuvägi drooniohust Harkivi, Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblastis, siis hiljem laienes õhuhäire töö veel mitmele Kesk- ja Lõuna-Ukraina oblastile, muuhulgas Mõkolajivi, Odessa ja Poltava oblastile.

Droonirünnaku lõpust teatati kella 1.49 paiku.

Kohalike elanike sõnul oli kuulda plahvatusi Krementšuki linnas Poltava oblastis ja ühes Dnipro eeslinnas, vahendab Ukraina rahvusringhääling Suspilne.

2267466ha9f6t24

Zelenski sõnul näitab Poola piiriblokaad solidaarsuse erosiooni

Ukraina president Volodõmõr Zelenski mõistis esmaspäeval hukka Poola veokijuhtide ja põllumeeste poolt korraldatud piiriblokaadi, vahendasid uudisteagentuurid AFP ja UNIAN.

“Meie läänepiiril ehk Poola piiril toimuvaid asju ei saa pidada normaalseks ega tavaliseks,” ütles Zelenski.

“Olukord näitab solidaarsuse erosiooni,” tõdes riigipea.

“Vajame lihtsat ja arusaadavat õiglust. Ainult viis protsenti meie põllumajandustoodete ekspordist läbib Poola piiri,” ütles Zelenski õhtuses sõnumis ukrainlastele.

Presidendi sõnul pole olukord teraviljas, vaid pigem poliitikas. Seetõttu tuleb Poolaga ja kõigiga, kes tunnevad muret Euroopa saatuse pärast, leida ühised ratsionaalsed lahendused.

“Ja Kupjanskis ehk Venemaa piiri lähedal, kus vaenlase suurtükivägi lakkamatult Ukrainat tulistab, näivad uudised Poola piirilt lihtsalt mõnitavad,” tõdes rindejoonelt äsja naasnud Zelenskõi.

“Ukraina ja Poola piiri blokeerimine Poola põllumeeste poolt on otsene oht Ukraina julgeolekule,” ütles varem päeval Ukraina taristuminister Oleksandr Kubrakov. 

“Piiri blokeerimine on otsene oht end kaitsva riigi julgeolekule. Säärasel tegevusel on negatiivne mõju meie vastasseisule meie ühise vaenlase Venemaaga,” kirjutas minister Facebookis. 

Kubrakovi sõnul on hetkel Poola poolel tõkestatud kuus piiriületuspunkti, kaubavedu on täielikult seiskunud Jagodõn-Dorohuski piiripunktis.

Biden on valmis Ukraina abistamiseks kohtuma esindajatekoja spiikriga

President Joe Biden ütles esmaspäeval, et on valmis kohtuma USA esindajatekoja spiikri Mike Johnsoniga ja arutama Ukrainale antava abi eelnõu, edastasid uudisteagentuur UNIAN ja Reuters.

Loe rohkem:  Türgi droonitootja Baykar alustas Kiievi lähedale tehase ehitamist | Välismaa

“Muidugi on mul hea meel temaga kohtuda, kui tal on midagi öelda,” tsiteeris Reuters USA presidenti.

Biden on teravalt kritiseerinud oma valimisrivaali Donald Trumpi ja teisi vabariiklasi, et nad ähvardasid NATO liitlastelt kaitse ära võtta, kui need ei maksa ühise kaitse eest.

“See on lihtsalt šokeeriv. Ma pole kunagi midagi sellist näinud ega kuulnud,” jätkas president.

Biden avaldas lootust, et Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi surm Venemaa koloonias sunnib vabariiklasi toetama abi Ukrainale.

“Ma pole siiski kindel, et see midagi muudab,” tõdes Biden.

President kinnitas ühtlasi varasemalt meedias levinud informatsiooni, et USA kaalub täiendavaid sanktsioone Moskva vastu seoses Navalnõi surmaga.

“Me kaalume täiendavaid sanktsioone,” kinnitas Biden.

USA president süüdistas Navalnõi surmas peaaegu otsesõnu Venemaa autoritaarset riigipead Vladimir Putinit ja tema käsilasi.

Zelenski sõnul on olukord mõnedes rinde osades äärmiselt keeruline

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et väed seisavad silmitsi keerulise olukorraga mõnel rindelõigul ja lääneriikide sõjalise abi viivitus mõjutab lahingutegevust.

“Olukord on äärmiselt keeruline mitmes rindejoone osas, kuhu Vene väed on koondanud maksimaalsed reservid. Nad kasutavad ära Ukraina abistamise viivitusi,” ütles Zelenskõi.

Presidendi sõnul on puudus suurtükimürskudest ja vaja on ka paremat õhutõrjet. 

Riigipea naasis reisilt Harkivi oblasti rindejoonelt, kus külastas muu hulgas Kupjanski linna.

Ukraina väed teatasid varem päeval, et seisavad Zaporižžja lõunaosas silmitsi ägeda tulega edasitungivate Vene vägede poolt.

Ukraina Tauria väerühma ülem brigaadikindral Oleksandr Tarnavski sõnas, et Venemaa korraldab ühtlasi rünnakuid Robotõne küla lähedal, kus Ukrainal õnnestus eelmise aasta vastupealetungi ajal oma positsioone parandada.

“Venemaa üritas edasi liikuda väikeste ründerühmadega ja kaasates mitu soomukiüksust”, ütles kindral postituses suhtlusvõrgustikus Telegram.

“Need pealetungikatsed peatatakse ja vaenlane likvideeritakse äärelinnades,” kinnitas Tarnavski.

“Olukord on siin dünaamiline, vaenlane annab tugevat tuld,” lisas Tarnavski eestkõneleja riiklikus telekanalis.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1230 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 404 950 (võrdlus eelmise päevaga +1230);

– tankid 6 503 (+5);

– jalaväe lahingumasinad 12 268 (+36);

– suurtükisüsteemid 9773 (+40);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 988 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 675 (+1);

– lennukid 337 (+2);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7521 (+61);

– tiibraketid 1902 (+3);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 805 (+38);

– laevad / paadid 25 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1551 (+6).

In conclusion, the decision by Germany to transfer Taurus missiles to Ukraine has caused a stir in the international media. This move signifies a clear shift in Germany’s approach to arming Ukraine in its conflict with Russia. The decision has sparked debates and discussions about the implications for the ongoing crisis in Ukraine and the broader geopolitical landscape in Europe. It remains to be seen how this decision will impact the situation in the region and the relations between the involved countries. This development will surely continue to be followed closely by the media and the international community.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga