Macroni kõne Ukraina teemal vallandas Prantsusmaal poliitilise tormi, kui president Emmanuel Macron kritiseeris Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Sellest saanud kõnekoosolekul tekitas ta vastakaid reaktsioone nii kodu- kui ka välismaal. Macroni avaldused on seadnud Prantsuse poliitilised ringkonnad vastamisi, kus ühed teda toetavad ja teised kritiseerivad. Valitsus on nüüd pingeseisundis, kuna Macroni sõnavõtt on jaotanud avalikkuse ning tekitanud ka välispoliitilisi rünnakuid.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron esines hiljuti jõulise sõnumiga ja jõudis kohe ajalehtede esikülgedele. Lääneriikide juhid teatasid seejärel kiiresti, et ei soovi vägesid Ukrainasse saata, Macroni sõnavõtt vallandas aga ka Prantsusmaal poliitilise tormi.
Veebiväljaanne Politico kirjutab, et Macron tahab võtta endale suurema rolli Ukraina toetamisel, kuid Prantsuse avalikkus ei pruugi seda lubada. Pole veel ka selge, kui kaugele on Macron seekord päriselt valmis oma tegudega minema.
Macron on ka varem Ukraina teemal esinenud kõlavate sõnavõttudega. Paraku on tema kõrgelennulise retoorika ja tegude vahel sügav lõhe. Mõned vaatlejad leiavad, et Macroni jutt maavägede Ukrainasse saatmise mittevälistamisest pole praegu reaalne ja ta tahab lihtsalt näidata end julge liidrina. Samal ajal ei suuda Macron aga isegi Prantsuse avalikkust endaga kaasa vedada.
Prantsuse peamised opositsiooniparteid mõistsid Macroni viimase sõnavõtu hukka. Parempoolsete liider Marine Le Pen väitis, et Macron mängib Prantsuse laste eludega. Vasakpoolsete liider Jean-Luc Melenchon kritiseeris samuti Macroni teravalt, peavooluparteid mõistsid samuti Macroni hukka.
Ka Prantsuse meedias arutleti selle üle, kas riik peaks valmistuma sõjaks Venemaaga. Üldjoontes leiti, et riik ei peaks seda tegema.
“Ma tõesti ei saa aru, miks ta seda ütles, seda võib pidada üsna ohtlikuks ideeks. Eriti kui meil pole EL-i sees mitte mingit kokkulepet,” ütles uuringufirma OpinionWay küsitleja Bruno Jeanbart.
Jeanbarti sõnul üritas Macron pigem saata sõnumi oma diplomaatilistele partneritele, kuna sõja alguses leiti, et ta on Putini suhtes liiga leebe. Macron sattus seetõttu surve alla ja lubas suurendada Prantsusmaa sõjalist toetust Ukrainale. Kiiev ootab nüüd Prantsusmaalt rohkem tegusid, kuna Ukrainal hakkab laskemoon otsa saama.
Politico toob samas välja, et Macroni ambitsioonid pole kooskõlas Prantsusmaal valitsevate meeleoludega. Vaid 62 protsenti Prantsusmaa elanikest toetab Venemaa-vastaseid sanktsioone.
Jeanbart ütles, et paljude prantslaste arvates ei kujuta Venemaa otsest ohtu, kuid samal ajal kasvavad julgeolekumured Poolas, Balti riikides ja isegi Saksamaal.
Kuigi Macroni kõne Ukraina teemal on põhjustanud Prantsusmaal poliitilise tormi, näitab see siiski president Macroni tugevat seisukohta ja pühendumust toetada Ukraina iseseisvust ja julgeolekut. Praeguses keerulises rahvusvahelises olukorras on oluline, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid seisaksid ühtsena Venemaa agressiooni vastu ning toetaksid Ukraina territoriaalset terviklikkust. Macroni avaldus on julge samm selles suunas ning kutsunud esile elavat arutelu poliitilistes ringkondades. On oluline, et rahvusvaheline kogukond jätkaks Ukraina toetamist ning seaks selgeid piire Venemaa agressioonile.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus