Macron soovib kasutada eurovõlakirju EL-i kaitsevaldkonna rahastamiseks | Välismaa

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on teinud ettepaneku kasutada eurovõlakirju Euroopa Liidu kaitsevaldkonna rahastamiseks. See ettepanek on tekitanud elavat debatti nii EL-i liikmesriikide kui ka poliitikute seas. Macroni nägemus on, et selline mehhanism aitaks tugevdada EL-i kaitsejõude ning tagada liikmesriikide parema koostöö ja solidaarsuse kriisiolukordades. Kuid kas see plaan saavutab laialdase toetuse või tekitab vastuolusid, jääb näha.

Prantsuse president Emmanuel Macron kavatseb tõstatada neljapäeval algaval Euroopa Ülemkogul Euroopa Liidu ühiste võlakirjade väljastamise ideed. Macroni sõnul võiks sel viisil laenatud vahendid suunata liikmesriikide riigikaitsesse. Samas on idee vastu Saksamaa, mistõttu ei leia see eeldatavasti Ülemkogu toetust.

“Loomulikult me tõstatame seda teemat, et öelda, et me vajame innovaatilisi rahastamise allikaid. Me ei taha alustada arutelu pakutavatele või kasutamiseks sobivatele rahastamisallikatele piirangute seadmisest. Seega tuleb meie arvates eurovõlakirju kaaluda,” ütles üks anonüümseks jääda soovinud Prantsuse presidendiadministratsiooni allikas Financial Timesile.

Lisaks EL-i enda kaitsevaldkonna vajadustega tegelemisele otsivad ühenduse valitsusjuhid viise Ukrainale uue relvaabi osutamiseks. Kaalumisel on ka külmutatud Vene varadelt teenitud kasumite suunamine Ukrainale relvade ostmiseks, mis võib jääda aga heaks kiitmata Ungari ja veel mõnede riikide vastuseisu tõttu nagu Malta ja Küpros.

Samuti tuleb arutlusele Euroopa Investeerimispanga (EIB) mandaadi muutmine, et sel oleks lubatud investeerida senisest rohkem kaitsevaldkonda. Liikmesriigid leppisid juba eelmise aasta lõpus kokku, et uute rangete EL-i eelarvereeglite järgi kehtivad erandid riigikaitsekulutustele.

FT ajakirjanike nähtud Ülemkogu järelduste mustandi järgi “kutsutaksegi EIB üles muutma oma kaitsetööstusele laenude väljastamise poliitikat ning praegust topeltotstarbega toodete määratlust”. Praegu on pangal lubatud investeerida ainult selliste kaupade tootmisse, mida saab kasutada nii sõjalisel otstarbel kui tsiviilelus.

Kuigi lisaks Prantsusmaale toetab riigikaitse-otstarbeliste eurovõlakirjade väljastamist 100 miljardi euro ulatuses ka Eesti peaminister Kaja Kallas, on ettepaneku vastu mitmed konservatiivsemat rahapoliitikat toetavad riigid nagu Saksamaa, Taani ja Holland.

“Me peame leidma viisi rahastamaks meie kaitsetööstuse tugevdamist ning Ukraina abistamist. Meil on vaja Euroopa raha, kuid [eurovõlakirjades kokku leppimine] on väga keeruline,” ütles Soome peaminister Petteri Orpo ajakirjanikele kolmapäeval.

Ühe anonüümseks jääda soovinud Saksa ametniku sõnul tõmbab arutelu eurovõlakirjade üle ainult tähelepanu eemale Ukraina abistamise teemalt.

“Arutelu võimalike täiendavate rahastustööriistade üle tulevikus võib olla intellektuaalselt stimuleeriv, kuid see ei aita praeguses olukorras,2 ütles ametnik.

Samas toetab Macroni ideed avalikult Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel, kes soovib arutelu pidamist selle üle neljapäeval.

“[Eurovõlakirjad] võiksid olla võimsaks võimaluseks tugevdada meie tehnoloogilist innovatsiooni ning tööstusbaasi,” kirjutas Michel mitmes Euroopa ajalehes sel nädalal ilmunud arvamusartiklis.

Saksa ametniku sõnul ületab aga Michel oma volitusi.

FT ajakirjanikega suhelnud allikate sõnul eemaldatigi kõik viited eurovõlakirjade võimalikule kasutamisele Ülemkogu järelduste mustandist.

Samas on idee toetajad optimistlikud, kuigi eurovõlakirjade kasutamise vastu olevad riigid on enamuses.

“Teie nimetate seda vähemuses olemiseks, kuid seda saab pidada ka teistest eespool olemiseks,” ütles üks ametnik riigist, mis toetab eurovõlakirjade emiteerimist kaitsekulutuste katmiseks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Prantsusmaa president Emmanuel Macroni ettepanek kasutada Euroopa Liidu kaitsevaldkonna rahastamiseks eurovõlakirju on tekitanud vastukaja nii toetust kui ka vastuseisu. Kuigi see võiks olla tõhus viis tugevdada EL-i kaitsevõimekust ja vähendada sõltuvust NATO-st, on paljud liikmesriigid mures võlgade koorma suurenemise pärast. Lõpliku otsuse tegemiseks on vaja veel palju läbirääkimisi ja arutelusid, kuid see ettepanek on kindlasti oluline samm Euroopa Liidu kaitsepoliitika arendamisel.