Lukas Kallasele: me ei võida betooni arvelt õpetajatele palgaraha | Eesti

Tere tulemast, kallid kaasmaalased! Täna räägime olulisest teemast – õpetajate palgast ja selle parandamisest. Lukas Kallas, tuntud ärimees ja filantroop, on öelnud, et me ei saa võita betooni arvelt, kuid me saame võita õpetajate arvelt. See on mõtlemapanev väide, mis kutsutab üles panustama haridussüsteemi ning tagama õpetajatele väärikat palka. Kallas on teinud selgeks, et õpetajad on ühiskonna alustugi ning nende töö väärib väärikat tasustamist. Uurime lähemalt, kuidas see idee võiks Eesti haridussüsteemi ja ühiskonna tulevikku mõjutada.

Haridusminister Kristina Kallas ütles ETV saates “Esimene stuudio”, et poliitilise kokkuleppega tuleks otsustada, kas lõpetada uute koolimajade ehitamine, et selle arvelt saadud raha kasutada õpetajate palgatõusuks. Temaga koos saates üles astunud ning samuti haridusministri ametit pidanud Tõnis Lukase (Isamaa) sõnul ei ole betoonist võimalik õpetajatele palgaraha võtta.

“Päris nii ei ole, et ainult raha peale pannes on võimalik süsteemis õpetajate palka tõsta. Kui me vaatame kui palju Eesti maksumaksjad oma majanduse kogutoodangust suunavad haridusse, siis see on märkimisväärne summa. Ja sinna sisse vaadates me näeme, et meil on ebaproportsionaalselt suured hariduse investeeringuteks. Me oleme väga palju viimastel aastatel ehitanud hariduses uusi maju, mille arvelt on olnud probleem õpetajate palkasid tõsta,” ütles Kallas.

“Siin on poliitiline küsimus, et kas me edasi jätkame sellega, et me tahame endale uusi ja uhkemaid koolimaju või me lepime pigem sellega, et meil on need koolimajad, mis meil on. Mõned neist on nõukogude ajast pärit, aga me pigem suuname selle raha õpetajate palkadesse. See on otsuse koht,” sõnas Kallas.

Ta lisas, et eelkõige tuleb sellisele poliitilisele kokkuleppele jõuda omavalitsustega, kelle käes valdavalt investeeringute raha on.

Lukas oli sellise mõttearenduse suhtes kriitiline. “Luua sellist kujutluspilti, et korrastada selliselt koolivõrku, et kogu raha on betooni pandud, nüüd kandime selle inimestesse ümber, siis tegelikult seda ei ole võimalik muundada palgarahaks,” lausus Lukas.

“Öelda väikeste koolide pidajatele, et paneme nüüd need paarkümmend maakooli kinni ja siis on meil tasakaalus betooniraha ja palgaraha, siis sealt me ei võida tegelikult seda tagasi. Ja meil on hajaasustusega piirkonnad, me ei saa võrrelda oma koolivõrgu tihedust mõne teise maaga. Kahtlemata meil jääb haridussüsteemi suhteliselt suur osa SKT-st ka tulevikus rahastuseks ja me ei saa seda oluliselt vähendada,” rääkis Lukas.

Kallas rõhutas, et selline kokkulepe ei puudutaks praegu koolide kinni panemist.

Kallas rääkis ka sellest, et kogu toimuva taustal on tema vaates läinud paremaks see, et ministrid valitsuskabinetis hakkavad arutama haridusreforme.

“Suur osa nendest reformidest on muidugi sellised, mis on ministri tasandi otsused. Aga kuna nüüd fookus on ikkagi haridusel, siis on iga ministri unistus see, et ta saab kabinetis peaministri huvist tulenevalt oma reforme tutvustada. Nii, et ka valitsuses on täna reformide sisu suure tähelepanu all. Nii, et see on ka streikijate suur saavutus. Ja kui juba valitsuses on reformid tähelepanu all, siis sealt tulevad ka otsused ja kokkulepped nende tegemiseks,” rääkis Kallas.

Lukase sõnul jäädi valitsuskoalitsioonis reageerimisega hiljaks. “Rääkimata sellest, et mulle tundub, et kõik kolm osapoolt on leidnud nagu oma rolli selles. Reformierakond tahab ajalukku minna niisuguse põhimõttekindla eelarvetasakaalu hoidjana ja ainult sellena. Sotsid on ka rahul, et saavad kõrvalt õpetada ja natukene ka haridusministril sabast kinni hoida, et ta liiga edukalt läbi rääkima ei hakkaks. Ja Kristina Kallas on ka sellises rollis, et justkui teised segavad. On tunda natuke sellist märtri oreooli. Kolmekesi koos te bluffisite – need lubadused õpetajate palga osas. Ja kolmekesi tegelikult leppisite kokku ka praeguse eelarve, mida tuleb hakata ümber tegema,” kommenteeris Lukas.

Lukas märkis, et toetab haridusministrit selles, kui eesmärk on tõesti konkreetse kokkuleppega streik lõpetada.

“See ei ole ühiskonna normaalne seisund, kui õpetajad streigivad. 10 miljoni leidmine on ju tegelikult naeruväärne takistus töörahu teel. Tehke see ära ja lõpetage see streik sellel nädalal,” sõnas Lukas.

Lukase sõnul võiks haridusminister peaministrile öelda, et tuleks ära jätta maksuküüru kaotamine, kust saaks haridusse igal aastal 400 miljonit. “See on kindlasti üks koht, millega ei ole mõtet ühiskonda ärritada täiendavalt ja õpetajate palgalahendus peaks olema ka rahaliselt pikaajaline,” sõnas Lukas.

Kokkuvõttes on Lukas Kallase seisukoht, et õpetajatele palga tõstmiseks ei tohiks betooni arvelt raha võtta, õiglane ja oluline. Õpetajad mängivad olulist rolli ühiskonnas ning nende töö tuleb väärtustada. Selleks on vaja leida teisi viise, kuidas rahastada haridussüsteemi ja tagada õpetajatele õiglane tasu nende töö eest. Kõikide osapoolte koostöö ja püüd leida parim lahendus on oluline õpetajate palgaküsimuse lahendamisel.