Luikmel: ilma naftata suudaks Venemaa sõdida veel aasta või kaks | Välismaa

2246175h190bt24

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime uudisest, mis kõnetab mitte ainult Eestit, vaid kogu maailma. Luikmel, endine Venemaa asepeaminister ja tuntud poliitik, väitis, et Venemaa suudaks ilma naftata sõdida veel aasta või kaks. See uudis on pälvinud suurt tähelepanu ja tõstatanud palju küsimusi nii poliitikute kui ka tavainimeste seas. Miks see väide on nii oluline? Mida see tähendab meie jaoks, siin Eestis? Lähme koos uurime ja avastame!

Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel ütles “Välisilmale” antud intervjuus, et ilma naftast saadavate tuludeta ei suudaks Venemaa ilmselt üle paari aasta sõjamasinat käigus hoida.

Luikmel rääkis stuudios, et sõjamajandus saab kesta niikaua kuni leidub neid, kes selle eest maksavad. Ja see on riikidel erinev.

“Venemaa eripära on see, et kogu seda sõjamajandust finantseerib täna ikkagi rahvusvaheline naftatarbijate kogukond. Ja selles mõttes on Venemaa eelarves huvitav proportsioon tekkinud, et umbes kolmandik eelarvest on sõja kulutused ja umbes kolmandik tuludest on nafta tulud. Kuigi see tulude pool võib üsna palju kõikuda tulenevalt sellest, mis nafta hind maailmaturul teeb. Ja tundub, et vähemalt need rehkendused, mida sügisel tehti, kui Venemaa, Saudi Araabia ja veel mõned OPEC-i ja OPEC-i välised riigid hakkasid tootmist piirama, siis nende tootmispiirangutega võib-olla isegi natuke pingutati üle. Kuna kogu sõjategevus sõltub väga otsesel määral ikkagi fossiilsetest kütustest ja Venemaa ekspordivõimalustest, siis selle kanali kas piiramine või siis ka globaalne toormehindade langus või madalseis võib üsna palju muuta selle sõja finantseerimise võimalusi,” rääkis Luikmel.

Luikmel rääkis, et Venemaal on umbes 130 miljardi suurune stabiilsusfond, aga seda kulutatakse peamiselt rubla kursi stabiliseerimiseks. “Võib-olla pool sellest on likviidne. Ja need jäägid võivad olla ka natuke ülehinnatud. Faktiliselt tuleb öelda, et Venemaal võimekust selle sõja edasiseks finantseerimiseks, juhul kui naftatulud ära kaoks, ei ole rohkem kui võib-olla aasta-paari jaoks,” pakkus Luikmel.

Loe rohkem:  Sõja 716. päev: Sõrskõi: edu saavutamiseks peab Ukraina sõjavägi arenema | Välismaa

“Loomulikult ei kao nõudlus Vene naftale üleöö. On ju selge, et umbes kaks kolmandikku Vene naftakaubandusest käib läbi varilaevastiku ja selle kaudu on leitud ostjaid Hiinasse ja Indiasse. Ja ka käesoleva aasta eelarveplaanid on üles ehitatud lootusele, et õnnestub taastada senine naftatulu justnimelt selle kaudu, et sellest 60 dollarisest nafta hinnalaest, mis lääneriigid on kehtestanud, õnnestub umbes 10 dollari võrra mööda minna, ehk leida ostjaid kuskil 70-dollarilise nafta hinna juures,” rääkis Luikmel.

Luikmeli sõnul töötab Venemaa majandus kahel kiirusel. “Üks on see sõjamajandus, kus prioriteet on kulutada ja teine on sisenõudlus. Ja sisenõudluse poole peal on need ohud, et kuigi üritatakse tarbijaid hoida varustatuna esmatarbekaupadega, siis tegelikult sõjamajandus tõrjub tootmisest välja nii tööjõudu kui ka ressursse ja järjest rohkem hakatakse importima,” sõnas ta.

“Viimastel andmetel langes Venemaal eksport umbes kolmandiku võrra ja import tõusis kuskil 15 protsenti möödunud aasta esimesel kolmel kvartalil. See tähendab, et fundamentaalselt rubla kurss on päris suures ohus. Ja selles valguses ka inimeste heaolu läbi impordi hindade tõusu ja sisemaise hinnataseme tõusu, on selles mõttes ohus, et kogu see 16-protsendine keskpanga intressimäär on kaasa toonud väga kõrge inflatsiooni,” rääkis ökonomist.

“Isegi Venemaa keskpanga juht Elvira Naibullina on öelnud, et me justkui vajutame gaasi ja kogu majandus töötab täispööretel. Me subsideerime eluasemelaene, inimene saab laenu võtta kuue kuni kaheksa protsendiga, ülejäänud kompenseeritakse ja hoiuselt saab ta 15 protsenti. Selline absurd ei saa liiga kaua kesta, aga see täiendav stimuleeritud laenude abil stimuleeritud nõudlus tõmbab ikkagi selle majanduse korraks liiga kiiresti käima ja siis kurnab päriselt ära. 80-protsendine tööstuse ressursside hõivatuse tase on Venemaa tipptasemel. Kui sinna juurde ei investeeri, alla kolme protsendise tööpuuduse juures paratamatult see tähendab ikkagi varem või hiljem potentsiaalse kasvu aeglustumist ja ilmselt ikkagi hinnasurvete jätkumist,” lausus ta.

Loe rohkem:  Venemaa ja Ukraina vahetasid sadu sõjavange | Välismaa

“Kindlasti joonistatakse statistikat ilusaks ja kogu seda narratiivi veelgi enam. Aga tõsi on see, et eks mingi rahulolematuse alge tekib, kui Venemaa infrastruktuur, puhtalt kommunaalteenuste osutamiseks vajalik maht vajab 100-miljardi dollari suurust investeeringut, mis on neljandik eelarvest, lähema seitsme või kaheksa aasta jooksul. Kui inimesed ikkagi reaalselt näevad, et kui 28. detsembril, kui rünnati Ukrainat kõikvõimalike lendavate objektidega, siis lasti ühe ööpäevaga Ukraina suunas 5,5 miljoni pensionäri pension, siis tegelikult see on päris suur summa. Ja seda rahulolematust igas võimalikus dimensioonis saab tekkida päris palju,” lõpetas Luikmel.

In conclusion, the statement by Luikmel that Russia could continue waging war for another year or two without oil is a concerning reminder of the country’s military capabilities. It highlights the need for Estonia and other neighboring countries to remain vigilant and prepared for any potential aggression from Russia. It also emphasizes the importance of reducing dependence on Russian energy sources and strengthening alliances with other European nations. Overall, Luikmel’s statement serves as a stark warning of the potential threat posed by Russia and the need for proactive measures to ensure peace and security in the region.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga