Lootus intressimäärade peatsele ja kiirele langetamisele on hääbumas | Majandus

2013560hc5d7t24

Eesti majanduse tulevikku varjutab lootuse hääbumine intressimäärade peatsele langusele. Viimaste aastate järsk majanduskasv on loonud optimismi, kuid nüüd seisame silmitsi olukorraga, kus keskpangad planeerivad intressimäärasid kiirelt alandada. See võib mõjutada nii laenude tasuvust kui ka investeeringuid. Kas majandus suudab end taas kohandada ja uute väljakutsetega toime tulla? Ainult aeg näitab, kuidas Eesti majandus sellele väljakutsele reageerib.

Majandusasjatundjate sõnul on hakanud hääbuma lootus, et Euroopa Keskpank asub peagi ja hoogsalt intressimäärasid langetama. Koos sellega on veebruari alguseks juba päris madalale vajunud euribor taas kerkima hakanud.

Kui kuue kuu euribor, millega on seotud enamiku Eesti kodulaenude intressid, vajus veebruari alguseks 3,83 protsendini, siis praeguseks on see kerkinud taas üle 3,9 protsendi. Veelgi selgemalt näitab seda tendentsi 12 kuu euribor, mis on kerkinud veebruari alguse 3,5 protsendilt üle 3,7 protsendi.

“Intressiootused on muutunud. Kui selle kuu alguses nähti, et Euroopa Keskpank langetab intresse aasta jooksul kuus korda, siis praeguseks on ootus langenud nelja peale,” tõdes SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur.

“Samuti kui arvati, et intressilangetus võiks hakata juba märtsis, siis hetkel on need ootused lükkunud kõvasti kaugemale juunisse ja võivad isegi edasi lükkuda,” lisas ta.

“Turuosalised on ülehinnanud kiirust, kuidas euribori hakatakse alla tooma. See ootus, mis turul oli, ei vastanud päris tõele. Nähakse kindlasti, et jah, inflatsiooni kiirelt kontrolli alla ei saadud, aga kui jätkusuutlik see langus praegu on, ei tea,” kommenteeris Redgate Capitali partner Valeria Kiisk.

“Praegu pigem nähakse, et kärped algavad suvel ja ilmselt see tempo pole enam 0,5 protsendipunkti korraga, vaid 0,25. Ja nende kärbetega ehk ei jõuta väga madalate tasemeteni, sest tegelikult me elame ikka ajal, kus inflatsioon on ka euroalal selgelt üle kahe protsendi veel päris pikka aega. Aasta-poolteist kindlasti,” rääkis Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.

Loe rohkem:  Jaanuari tööstustoodangu maht vähenes 8,6 protsenti | Majandus

Euroala majandus on kõrgete intresside tingimustes üsna hästi hakkama saanud ning tööpuudus pole oluliselt tõusnud. Seega püsib ka palgasurve.

“Võib-olla ei ole põhiliseks mureallikaks ehk enam koondinflatsioon, kus on energia ja toiduhinnad, mis on viimasel ajal pisut langenud, vaid pigem palgakasvust tingitud siseriiklike hindade kasv ehk teenindussektori ja siseriiklikku tarbimisse suunatud hinnatõus. See on olnud mureteema mõnda aega ja tööpuuduse madal tase näitab, et palgakasvud võivad tulla oodatust kõrgemad,” selgitas Luikmel.

Eesti majanduse seis on murettekitav ning lootus intressimäärade kiirele langusele hääbub. Olukord nõuab kiiret ja konkreetset tegutsemist, et vältida veelgi suuremaid tagajärgi majandusele. Valitsus ja keskpank peavad tegema koostööd ning leidma lahendusi, mis aitaksid majandust elavdada ja tagada stabiilsuse tulevikus. Kodanikud peaksid olema teadlikud olukorra tõsidusest ning valmis panustama ühisesse pingutusse majanduse taastamiseks. Ainult ühiselt saame ületada praegused väljakutsed ning luua parema tuleviku meie kõigi jaoks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga