Limonaadimaksu kehtestamine järgmise aasta algusest pole realistlik | Majandus

1206935h98f2t24

Estonia is facing the possibility of introducing a tax on sugary drinks, a move that has sparked debate and controversy among policymakers and citizens alike. With the proposed implementation date set for the beginning of next year, concerns have been raised about the feasibility and impact of such a tax on the economy. As the country grapples with the economic implications of the COVID-19 pandemic, the introduction of a “limonaadimaksu” may not be a realistic solution to addressing public health concerns. The discussion surrounding this potential tax serves as a reminder of the delicate balance between economic stability and public health priorities in Estonia.

Valitsus soovib, et järgmise aasta alguses hakkaks kehtima kaks täiesti uut maksu. Kui mootorsõidukimaksu visandid hakkasid ringlema juba läinud aasta kevadel ja praegu ootab selle eelnõu parlamendis teist lugemist, siis magustatud jookide maksu eelnõu nägi avalikkus alles sel kolmapäeval.

Eelnõu menetlemiseks kuluv aeg on ka esimene takistus, mis võib limonaadimaksu ambitsioonikale jõustumistähtajale saatuslikuks saada.

Seaduse täpsest sõnastusest sõltub see, kuidas maksu koguma hakatakse. Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi märkis, et seni, kuni mootorsõidukimaksu eelnõu küpses, mõeldi läbi oluline osa maksu haldamise protsessidest.

Magustatud jookide maksu eelnõu kohta oodatakse rahandusministeeriumi tagasisidet märtsi lõpuks.

“Siin veel osapooltega avalikke diskussioone ja kaasamisi toimunud ei ole. Ka meie saime alles eile (kolmapäeval – toim.) selle eelnõu, et hakata mõtlema, kuidas maksu kogumist üles ehitada,” rääkis Liivamägi. “Ja kui mõelda mõistlikku menetlustempot, siis on meil kahtlus, kas see magustatud joogi maksu seadus jõutakse päris 1. juuliks vastu võtta.”

Vastuseid ootavaid küsimusi on veel palju

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Raili Roosimaa sõnul sai amet eelnõu valmimisest teada paar nädalat tagasi. “Alles siis me saime hakata koondama ressurssi, kes selle teema enda lauale võtaks ja sellega ennast kurssi viiks ja selle läbi mõtleks, et me saaksime märtsi lõpuks tagasisidet anda,” rääkis Roosimaa. “See on igal juhul väljakutse.”

Läbi peab mõtlema nii maksu kogumise kui ka järelevalve üksikasjad. Aga ka selle, kuidas sõnastada, kes üldse on maksukohuslased. Praeguse eelnõu järgi peavad limonaadimaksu tasuma need, kes jooke toodavad või Eestisse toovad ning need esimest korda turustamiseks või tarbimiseks maha müüvad. Roosimaa tõi näiteks, et alkoholiaktsiisi maksjad on seotud kindla litsentsiga.

Loe rohkem:  Teenuste eksport saavutas rekordtaseme | Majandus

“Kui meil ei ole sellist litsentseerimist või mingit tegevusluba, siis on maksu- ja tolliametil väga keeruline seda maksukohuslast otsida ja tuvastada,” sõnas Roosimaa. “Siin on väga palju küsimusi järelevalve koha pealt, et kuidas seda mõistlikult teha.”

Neile ja teistele küsimustele tuleks ametnike hinnangul vastus leida enne, kui riigikogu seaduse vastu võtab. Ning üldjuhul peaks maksumuudatuse ja jõustamise vahele jääma vähemalt pool aastat selleks, et inimesed ja ettevõtjad jõuaksid maksutõusuga kohaneda.

Uue maksu juurutamine võtab vähemalt aasta

Aga see on ainult asja üks külg. Päris uute maksude puhul algab suurem töö üldjuhul siis, kui parlament on kõnelenud. “Tavapärane uue maksu juurutamise aeg on minimaalselt aasta,” ütles Liivamägi.

Teisisõnu, kui limonaadimaks läbib parlamendi enne suvepuhkust, saab seda koguma hakata kõige varem järgmise aasta suvel. Kui eelnõuga läheb kauem aega, võib magustatud jookide maks tulla alles 2026. aasta alguses. Maksu- ja tolliamet soovitab juba eos sihtida hilisemat tähtaega.

“Me oleme sellise tagasiside nii rahandusministeeriumile kui ka sotsiaalministeeriumile andnud,” sõnas Roosimaa. “Aga kui see peaks juhtuma pool aastat varem, siis ikkagi on aasta optimaalne ja mõistlik aeg juurutamiseks. Selle ajaga me jõuaksime valmis.”

Roosimaa märkis, et automaksu rakendamisega läheb kiiremini, sest selle eelnõu pole möödunud sügisega võrreldes oluliselt muutunud ning maksu- ja tolliamet on nii võimalikud muudatused kui ka töömahu kaardistanud. Samas ei tee ta saladust, et tegu on väljakutsega.

“Me oleme loomulikult fokusseeritud, et see 1. jaanuaril tõesti tuleks. Küll aga sõltub see lõplikust variandist. Mida rohkem keerukusi ja erisusi sinna sisse kirjutatakse, seda keerulisem on seda arendada. Iga päev on meie vaatest arvel,” rääkis Roosimaa.

Limonaadimaks nõuab arendusi ka ettevõtjatelt

Ka Liivamägi rääkis, et mootorsõidukimaksu tulekuks on kõik jõudnud juba mõnda aega valmistuda. Pealegi on selle rakendamine pisut lihtsam, sest mootorsõidukimaksu puhul toimetab ainult riik.

“Riik võtab registritest andmed, arvutab valemi alusel maksu, saadab inimesele ja ettevõtjale maksuteate,” selgitas Liivamägi. “Aga magustatud jookide maksu puhul on ettevõtjal endal ka väga palju vaja toimetada.”

Maksu- ja tolliamet ei tea praegu, kes täpselt magustatud jooke Eestisse toob. Veel vähem teab riik, palju on siin müüdavate jookide sees suhkrut. Neid andmeid peavad ettevõtjad hakkama maksu- ja tolliametile esitama.

Ettevõtetel, kes siin jooke toodavad, on oma retseptidest täpne ülevaade, kuid tõenäoliselt hoiavad tootjad taolisi andmeid väga erinevates kogudes. Nendel, kes toovad jooke maale, pole seni olnud põhjuste eraldi suhkruarvestust pidada.

Loe rohkem:  Eksperdid kiirusepiirangust Tallinnas: liiklusmärkide vahetamisest on vähe | Majandus

“Aga kui nüüd neid andmeid tuleb hakata kasutama maksustamiseks, siis näiteks maaletoomise puhul võib see tähendada, et vaatadki etiketi pealt, kui palju suhkrut on. Ma arvan, et seal on ettevõtja jaoks päris palju halduskoormust tulemas,” sõnas Liivamägi.

Selleks et halduskoormus oleks võimalikult väike ja ettevõtjatelt küsitaks nii vähe andmeid kui võimalik, tuleb kogu protsess Liivamägi sõnul hoolega läbi mõelda.

Liivamägi rääkis, et lisaks maksu- ja tolliametile vajavad oma töö ümberkorraldamiseks ja tarkvaraarendusteks aega ka ettevõtjad.

“Kui me räägime X-tee liidestest, siis ettevõtjad ise tahavad ka testida, et need töötaksid ja andmed liiguksid nii, nagu vaja. Ehk ka selleks tuleb aega anda,” sõnas Liivamägi. “Aega tuleb anda ka testimisel välja tulevate vigade parandamiseks.”

Täiendav tööjõud ei pruugi oluliselt aidata

Liivamägi sõnul ei aita asja oluliselt kiirendada ka see, kui maksu juurutamiseks rohkem raha kulutada. Ta selgitas, kui palju on teadmisi, mida ei saa ametisse hankega sisse osta. Neid võib küll edasi anda ja õpetada, aga selle asemel võiks ametnike ja töötajate aeg arendustöödele kuluda.

“Ehk et seal uute inimeste juurdevõtmine ei anna väga palju soovitud tulemust,” sõnas Liivamägi.

Sotsiaalkindlustusametis on kombeks saanud, et kui toetusi puudutavad IT-arendused venivad, palkab amet kümneid menetlejaid, kes teevad toetusotsused nii-öelda käsitsi. Liivamägi sõnul võib riik niimoodi küll raha välja anda, kuid makse koguda käsitsi ei saa.

“Tänasel päeval ei ole võimalik niimoodi maksuarvestust pidada. Need ajad jäävad ikka kümnete aastate taha, kui oli selliseid lahendusi, et toodi paberdeklaratsioonid, mida kuu lõpus hakati kuhugi sisestama,” sõnas Liivamägi.

Limonaadimaksu võimalik edasilükkumine tähendab ka seda, et järgmise aasta eelarvet koostades ei saa poliitikud arvestada maksust oodatud 25 miljoni euroga.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et limonaadimaksu kehtestamine järgmise aasta algusest pole realistlik. Enamik eksperte ja majandusanalüütikuid on seisukohal, et selline maksu kehtestamine tooks kaasa ebasoodsad tagajärjed nii tarbijatele kui ka ettevõtetele. Lisaks sellele on arvukalt takistusi ja kahtlusi seoses maksu praktilise rakendamisega. Seega oleks targem kaaluda alternatiivseid lahendusi, mis aitaksid kaasa tervisliku eluviisi propageerimisele, kuid ei kahjustaks otseselt majandust.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga