Liitlaste aitamise ja piirijulgeoleku eelnõud ei leia USA kongressis toetust | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimaste uudiste kohaselt on USA kongressis esitatud eelnõud, mis käsitlevad liitlaste abistamist ja piirijulgeolekut, kuid paraku pole need saanud vajalikku toetust. See uudis tõstatab olulise küsimuse julgeoleku ja koostöö olulisusest rahvusvahelisel tasandil. Kuidas mõjutab see Eestit ja teisi Balti riike? Kas meie liitlassuhted on tõesti kõikuvad? Kuidas saame tagada oma piiride turvalisuse ja suurendada rahvusvahelist koostööd? Need on küsimused, mis puudutavad meid kõiki ning millele tuleb leida vastused.

Ukraina abi sisaldav eelnõu kukub kolmapäeval tõenäoliselt USA senatis läbi, sest USA vabariiklaste senati juht Mitch McConnell taganes kokkuleppest. Samuti kukkusid teisipäeval läbi esindajatekoja vabariiklaste katsed saata sõjaabi Iisraelile ning tagandada sisejulgeoleku ministrit Alejandro Mayorkast.

USA senati 118 miljardi dollari suurune kokkulepe piirijulgeoleku meetmetest ja Ukraina abist sai teisipäeval kiire ja täieliku hävingu osaliseks, kuna vabariiklased loobusid selle toetamisest hoolimata president Joe Bideni üleskutsest kongressile “näidata selgroogu” ja seista vastu Donald Trumpile.

“Kell tiksub Ukrainale. Me ei saa praegu loobuda. [Vene diktaator Vladimir] Putin panustab sellele. Selle seaduseelnõu toetamine on Putini vastu seismine. Sellele eelnõule vastu seismine mängib kaardid talle kätte,” ütles Biden ajakirjanikele.

Vaid mõni minut pärast demokraadist presidendi kommentaari Valges Majas väljus senati vabariiklaste liider Mitch McConnell vabariikliku partei kohtumiselt kapitooliumis ja tunnistas, et kokkulepe on ebaõnnestunud.

“Mulle ja enamikule meie liikmetest tundub, et meil ei ole reaalset võimalust teha siin seadust,” ütles ta ajakirjanikele.

Kuna eelnõu esimese lugemise läbimiseks on vaja 60 häält 100-st ning demokraatide fraktsioonil on senatis ainult 51 häält, vajab see mitme vabariiklase toetust. McConnelli kommentaar vihjab, et eelnõu ei saa tõenäoliselt vajalikku vabariiklaste toetust.

Vabariiklaste vastuseis eelnõuele on seotud erakonna konservatiivse tiiva veendumusega, et see ei sisalda piisavalt karme piirijulgeoleku nõudeid. Biden süüdistas endist riigipead ja oma tõenäolist rivaali selle aasta presidendivalimistel Donald Trumpi eelnõu vastu lobitöö tegemises vabariiklastest saadikuite seas.

“Miks [eelnõu võib läbi kukkuda]? Lihtsal põhjusel: Donald Trump. Kuna Donald Trump arvab, et see on talle poliitiliselt halb. Seetõttu, isegi kui see aitab tema riiki, ei ole ta selle poolt,” ütles Biden.

Ka senati demokraatide juht Chuck Schumer väljendas pettumust McConnelli sõnavõtuga, kirjutab Politico.

Schumer ei vastanud teisipäeval küsimustele, kas ta toetaks uue eelnõu esitamist, mis oleks suunatud ainult USA liitlastele Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile abi osutamisele.

Samuti ei leidnud teisipäeval vajalikku USA esindajatekoja toetust Iisraeli abistamise 17,6 miljardi dollari suurune eelnõu, mille üle lubas varem korraldada hääletust vabariiklasest esindajatekoja spiiker Mike Johnson. Tegemist on eraldi eelnõuga, mis ei sisalda abi Ukrainale ega piirijulgeoleku meetmeid.

Lisaks 167 demokraadile hääletas seaduse vastu ka 13 vabariiklast. Kuigi kokku toetas eelnõu 250 saadikut ja vastu hääletas 180, ei saanud eelnõu kiireloomuliseks vastuvõtmiseks vajalikku kahekolmandikulist häälteenamust. Just kiireloomulist protseduuri kasutati eelnõu kiiresti menetlusse lubamiseks.

Tegemist oli teise järjestikuse tagasilöögiga esindajatekoja vabariiklaste liidritele ühe päeva jooksul.

Vaid mõni minut varem ebaõnnestus nende katse tagandada sisejulgeoleku ministrit Alejandro Mayorkast. Neil jäi puudu kaks häält, kuna osa vabariiklastest keeldus plaaniga kaasa minemast. Ministri umbusaldamise poolt hääletas 214 saadikut ja vastu 216.

Alates 1876. aastast pole ükski minister olnud silmitsi tagandamissüüdistustega ning tegemist on esimese korraga, kui ametis olevat ministrit on püütud tagandada. 148 aastat tagasi astus sõjaminister William Belknap tagasi vahetult enne hääletust.

Piirijulgeolekust on saanud tähtis poliitiline teema 2024. aasta valimistel. Vabariiklaste juhtkond ja erakonna konservatiivne tiib heitsid Mayorkasele ette halvenevat julgeolekuolukorda USA-Mehhiko piiril. Viimastel kuudel tõusis ebaseaduslike piiriületuste arv USA lõunapiiril rekordkõrgele.

Isegi kui esindajatekoja vabariiklased suudaksid Mayorkase tagandada, ei mõistetaks teda süüdi senatis, kus vabariiklastest senaatorid suhtuvad jahedalt kogu jõupingutusse.

Esindajatekoja demokraatide liider Hakeem Jeffries ütles, et Mayorkase tagandamishääletus oli vabariiklaste katse külvata “kaost ja segadust”.

Kuigi paljud eksperdid ja ametnikud on rõhutanud liitlaste abistamise ja piirijulgeoleku eelnõu tähtsust, ei ole see siiski leidnud USA kongressis laialdast toetust. See on pettumust valmistav uudis mitte ainult Eestile, vaid ka teistele NATO liitlastele. Siiski on oluline jätkata diplomaatilisi jõupingutusi ja läbirääkimisi, et veenda Ameerika Ühendriikide valitsust nende meetmete olulisuses. Samuti tuleks otsida teisi võimalusi, et tagada piirijulgeoleku tugevdamine ja liitlaste abistamine, kuna see on oluline mitte ainult Eesti, vaid kogu regiooni stabiilsuse ja turvalisuse tagamiseks.