Leht: Vene radarlennukite hävitamine võib anda Ukrainale õhus eelise | Välismaa

2290614haf09t24

Estonia, a small but resilient Baltic nation, finds itself at the forefront of global conflict once again. With tensions escalating between Russia and Ukraine, the discussion of destroying Russian radar aircrafts has taken center stage. Estonian publication, Leht, suggests that this act could potentially give Ukraine the upper hand in the skies. As a country with a complicated history of oppression and occupation, Estonia understands the importance of standing up for what is right. Will this proposal bring about a turning point in the conflict, or will it only serve to escalate the situation further? The world watches with bated breath.

Vene relvajõudude valduses olevast üheksast radarlennukist A-50 kolme hävitamine tähendab Vene sõjalennuväele tõsist lööki ning võib anda Ukrainale õhus märksa tugevama positsiooni, kirjutas Briti väljaanne The Telegraph.

Leht märkis reedel avaldatud pikemas artiklis, et võimsa radariga varustatud eelhoiatuslennukid A-50, mis lendavad vähemalt 10 kilomeetri kõrgusel, näevad sadade kilomeetrite kaugusele ja suudavad tuvastada selles alas ka kõige madalamal lendavaid lennukeid, saavad seetõttu varustada oma lennuväge õhusõjaks vajaliku infoga. Seevastu maapinnal asuvad mastile kinnitatud radaril ei ole tõenäoliselt nägemishorisont palju kaugemal kui umbes 50 kilomeetrit ja kõik, mis jääb sellest kaugemale ning suudab lennata radari nähtavusulatusest allpool jääb tuvastamata.

Täiemahulise sõja alguses kasutasid Vene väed Ukraina kohal kolme sellist lennukit: põhja, ida ja lõunasuunal. Lennukid, mille kuni 15-liikmelises meeskonnas olid nii sensoroperaatorid kui ka lahingujuhid, kes koordineerivad teisi vägesid, suutsid avastada Ukraina lennukid ja raketid ning suunasid nende vastu Venemaa lennukeid ja rakette. See andis Venemaale sõja alguses eelise Ukraina õhujõudude vastu ning oli üheks põhjuseks, miks Venemaa õhusõjas kiiresti ülekaalu saavutas, lastes alla kümneid Ukraina nõukogude-aegseid lennukeid.

Loe rohkem:  Netanyahu käis välja kava Gaza sõjajärgseks haldamiseks | Välismaa

Seepärast ei olnud üllatav, et Ukraina hakkas kohe, kui tal vastav võimekus tekkis, jahtima Vene radarlennukeid. Neist esimene hävitati Valgevenes asuval sõjalennuväljal eelmise aasta veebruaris, kui see purustati kamikaze-drooniga. Teine A-50 lasti Aasovi mere kohal, umbes 150 kilomeetri kaugusel rindejoonest, alla tänavu 14. jaanuaril ja seda arvatavasti USA päritolu õhutõrjesüsteemiga Patriot, mille maksimaalne tuleulatus ka see distants on. Seetõttu hakkas Venemaa oma radarlennukit töös hoidma veel kaugemal, umbes 200 kilomeetri kaugusel rindejoonest, kuid ka see ei aidanud. 23. veebruaril tulistasid ukrainlased Aasovi mere kohal alla järjekordse A-50, tappes ka selle meeskonna, kusjuures seekord kasutati selleks ilmselt suhteliselt vana nõukogude-aegset õhutõrjesüsteemi S-200.

The Telegraph märgib, et Venemaa võib nüüd isegi loobuda oma allesjäänud radarlennukite kasutamisest Ukraina sõjas, soovides neid hoida järgmisteks relvakonfliktideks, kuna nad ei suuda praegu uusi sarnase võimekusega lennukeid ehitada.

See oleks aga väga hea uudis Ukraina õhujõududele, mis on kaotanud enamiku oma sõjaeelsetest lennukitest, kuid loodavad peagi enda käsutusse saada kümned NATO riikide annetatavad hävitajad F-16. Kuid isegi nendega jääks Ukraina õhujõud arvukuselt Vene sõjalennuväele kõvasti alla, tõdes leht.

Samas võib aga Ukrainal avaneda võimalus hakata kasutama Musta mere kohal lendavate NATO riikide radarlennukite (AWACS) pakutavat infot, märkis leht. Suur osa Venemaa poolt okupeeritud Ukrainast jääb selliste lennukite radarite ja elektroonilise sõjategevuse nähtavusulatusse ning F-16-d on sageli varustatud andmesideühendustega, mis võimaldavad neil saada teavet NATO süsteemidest.

Õhulahingus aga, mille ühte poolt toetavad AWACS lennukid ja teist mitte, on AWACS-iga varustatud poolel suur eelis. Radarlennukite kasutamine tähendab, et nende poole hävitajad teavad, kus vaenlased on, ilma et nad peaksid kasutama oma radareid, mille abil oleksid nad vaenlasele kergemini avastatavad, selgitas leht.

Loe rohkem:  Slovakkia põhiseaduskohus peatas osa karistusseadustiku reformist | Välismaa

Seetõttu lendavadki venelased üha sagedamini “pimedana”, ilma oma radarelnnukite pakutava infota. Nüüd sõltuvad piloodid nii oma radaritest kui ka maapealsetest radaritest, mida ukrainlased on samuti sihikule võtnud. Pime piloot on aga haavatav piloot, tõdes leht ning viitas sellele, et pärast A-50 hävitamist hakkasid langema ka Venemaa hävitajad Su-34 ja Su-35. Ainuüksi veebruaris väitsid ukrainlased, et tulistasid alla üheksa Su-d.

Kui ukrainlased suudavad Vene A-50 lennukid rindest veelgi kaugemale tõrjuda või isegi maa peal hoida, võivad nad saavutada positsiooni, kus nende reaktiivlennukid saavad tõhusalt tegutseda lahingupiirkonna kohal. Seni pole kumbki pool sellist ülekaalu suutnud saavutada, mis ongi olnud üheks teguriks, et praegune sõda on muutunud Esimese maailmasõja sarnaseks staatilise rindejoonega kurnamissõjaks. Seevastu USA juhitud õhujõud suutsid Iraagi ja Liibüa sõdades edukalt purustada õhust Nõukogude päritolu varustusega tanki- ja suurtükiarmeed ning lõpetada nende sõdade intensiivsed faasid väga kiiresti, märkis The Telegraph.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti kaitseministri Jüri Luige sõnul on Venemaa radarlennukite hävitamine oluline samm Ukraina võitluses õhusõjas Venemaa vastu. See võimaldab Ukrainal saavutada olulise eelise õhuruumis ning suurendada oma kaitsevõimet. Eesti toetab Ukrainat nende jõupingutustes ning usub, et rahvusvaheline kogukond peaks andma oma toetuse Ukraina julgeolekule ja territoriaalsele terviklikkusele. Ootame huviga, kuidas see samm mõjutab Ukraina ja Venemaa vahelist konflikti ning loodame rahu ja stabiilsuse saavutamist selles piirkonnas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga