Legendaarne laskesuusatreener: Eestil on talialadest suurepärased teadmised | Laskesuusatamine

Tere tulemast Eestisse! Siin on muljetavaldav laskesuusatraditsioon ja suurepärased talialade teadmised, tänu legendaarsele laskesuusatreenerile. Eesti on tuntud oma pikkade talvede ja kauni lumistele maastike poolest, mis teeb sellest ideaalse koha laskesuusatamiseks. Meie treenerid on kogenud ja kirglikud ning on aidanud paljudel sportlastel saavutada suuri saavutusi rahvusvahelistel võistlustel. Kui olete spordisõber või otsite uusi väljakutseid, siis Eesti laskesuusatamine on kindlasti midagi, mida peaksite kogema.

Magdalena Forsbergi kuue MM-tiitlini ja Hanna Öbergi olümpiakullani aidanud laskesuusatreener Wolfgang Pichler rääkis Ruhpoldingi MK-etapil ERR-ile, et Eestil on talispordialadest väga head teadmised, aga vaja on pealehakkamist ja professionaalsust.

Wolfgang, sa oled siin Ruhpoldingus sündinud, sa oled siin üles kasvanud ja töötanud. Ja nüüd oled sa siin jälle. Mis on sinu töö siin MK-etapil?

Ma olen MK etapi nägu. Ma olen korraldajate ja sportlaste vahelüli. Kui tekivad mingid mured, siis ma aitan.

Ma arvan, et sa mäletad 1960ndate Ruhpoldingut. Kui palju siin selle ajaga muutunud on?

See on uskumatu! Esimene võistlus oli siin 1972 aastal, meil oli 12 osalejat ja üks pealtvaataja. Mina ise olingi see pealtvaataja ja mu onu võistles. Esimene MM oli 1979. aastal, meil oli pool tundi eetrit ja umbes 4000 pealtvaatajat. Järgmine MM oli 1985. aastal ja siis juba üheksakümnendatel kasvasid võistlused suuremaks. Meil oli siis juba 20 kuni 30 tuhat pealtvaatajat. Praegu on IBU-l väga hea juhtkond, kes on sõlminud lepingud riiklike kanalitega. Meil on alati eetriaeg ja viimased 20 aastat on meil siin 60-80 tuhat pealtvaatajat.

Sa oled töötanud ka koos Eesti treeneritega. Alustasime Stefan Lindingerist. Millal ja kuidas?

Jah, Stefan oli Salzburgist professor ja ma kasutasin teda Venemaal, ta oli Venemaa treener 2011-14, töötades tehnilise treenerina.

Palun kirjelda teda treenerina.

Ta on minu silmis väga heade tehniliste teadmistega, ta oli ilmselt sel ajal maailmas parim. Peatreenerina peab veel vaatama. Tema probleem on see, et tal puudub peatreeneri kogemus. Ma arvan, et ta peab seda õppima.

Nüüd oled sa Karel Viigipuu mentor, kes on Eesti B tiimi treener. Palun kirjelda teda samuti.

Karel võib olla hea treener, ma arvan et see on hea viis toetada noori treenerid. Ja loomulikult on tal vaja kogemusi nagu ise teise töö puhul. Ta on noor ja väga motiveeritud. Ma olin veidi pettunud, et teda ei ole siin koos tiimiga. Ma ei saa väga palju sekkuda koondise tegemistesse, aga minu arvates on eestlastel vaja pealehakkamist, nad suudavad seda teha. Eestil on suurepärased teadmised talvespordialadest, näiteks murdmaasuusatamisest. Nad saavad sellega hakkama, aga nad peavad olema väga professionaalsed. Eesti peab toetama väga palju noori sportlasi, lööma vanad välja ja tegema nii nagu mina tegin Rootsis. Kui sa oled olnud 10 aastat MK-l ja alati keskmisel tasemel, siis sa ei saa mitte kunagi maailma eliittreeneriks. Aga kui võtta noor meeskond, eriti meeste poolelt, mis ei paista nii hea, kui võtta noored värsked sportlased, kes suudavad palju treenida heade treenerite all, siis ei ole tulevikus probleeme.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eestil on tõepoolest suurepärased teadmised talialadest, eriti laskesuusatamise valdkonnas. See on suuresti tänu meie legendaarsetele laskesuusatreenereid, kes on aastate jooksul enda teadmisi ja kogemusi edasi andnud ning aidanud arendada Eesti laskesuusatamise taset. Nende pühendumus ja kirg oma ala vastu on aidanud luua tugeva aluse Eesti laskesuusatamisele ning kindlasti on meil tulevikus veel palju suuri saavutusi oodata. Eesti võib uhkust tunda oma laskesuusatraditsioonide üle ja loota, et need jätkuvad ka tulevikus.