Leedus käib klaperjaht BaltCapi skandaali süüdlastele | Välismaa

858610h2192t24

Tere tulemast Eestisse! Siin on viimased välisuudised: Leedu on kütkestatud BaltCapi skandaalist, mis hõlmab pettust, korruptsiooni ja rahapesu. Klaperjaht on alanud, et tuvastada süüdlased ja tuua õiglus ohvritele. See on teema, mis on tõmmanud rahva tähelepanu ja tekitanud palju kõneainet. Oleme kõrvuti Leeduga ja jälgime seda lugu põnevil ootusega. Jääge kursis, sest see lugu areneb kiiresti ja võib tuua kaasa märkimisväärseid tagajärgi piirkonna poliitikale ja majandusele.

Kuigi BaltCap on registreeritud Eestis, on Stepukonis pärit Leedust, mistõttu äratab BaltCapi lugu huvi ka Leedu ajakirjanikes. Leedu rahvusringhääling LRT otsustas asja lähemalt uurida.

Leedus rahvusliku staadioni arendajana tuntud BaltCap teatas Stepukonise vallandamisest juba novembris seoses “finantsiliste juhtimisvigadega”. Alles jaanuari lõpus sai avalikkus teada, et mees omastas ja kasutas kasiinos mängimiseks miljoneid eurosid fondiraha.

BaltCapi esialgsel teatel omastas Stepukonis 16,5 miljonit eurot ning kaotas suurema osa rahast Olympic Casino Group Baltija kuuluvates kasiinodes. Seetõttu esitas BaltCap kasiino vastu ka hagi.

Samal ajal väidab kasiinode omanik, et nad täitsid riigi seatud raha päritolu tõendamiskohustuse kehtiva seadusandluse raames. Leedu keskpank väidab omakorda, et probleemiga oleks pidanud tegelema Eesti finantsinspektsioon.

Fondi kaasjuht Simonas Gustainis ütleb nüüd, et Stepukonis võis omastada koguni 30 miljonit eurot, võltsides dokumente ja allkirju. Gustainis väidab, et investeerimisfondides ongi tavapärane jätta fondi kaasjuhile palju tegutsemisruumi.

“Süsteem ise põhineb eeldusel, et volitatud isik täidab seadust. Kui isik otsustas rikkuda seadust sihipäraselt, omastada raha, võltsida infot ja dokumente, siis ta hiilib süsteemist mööda. Sel juhul õnnestus see endisel fondi kaasjuhil ning ta lõi skeemi, mis töötas mõnda aega,” ütles Gustainis.

Samas ütleb osa eksperte, et ühele isikule nii laiade volituste andmine on üllatav.

“Fondijuhtidele kehtivad ranged nõuded ning tavaliselt ükski fondijuht ei saa üksi otsuseid langetada. Nende otsust peaks toetama teine isik, peab olema nelja silma printsiip, mis on ennekõike BaltCapi probleem,” ütles Leedu Panga finantsteenuste ja turujärelevalve osakonna juht Vaidas Cibas.

Loe rohkem:  Sõja 727. päev: Saksamaa valmistub Ukrainale üle andma Tauruse rakette | Välismaa

Leedu Investorite Liidu juhatuse liige Mantas Janavičius nimetab lausa naiivseks, et keegi saaks liigutada nii palju raha üksi.

Eesti finantsinspektsioon ütleb omakorda, et raha väljaviimine BaltCapist võis alata juba 2018. aastal.

Delfi allikate järgi mängis Stepukonis Leedus maha kolm miljonit eurot ja Eestis 10 miljonit eurot. Kuhu kadus ülejäänud raha, pole teada.

Mõnedel vaatlejatel on küsimusi ka kommertspankadele, milles Stepukonisel olid avatud kontod.

“Finantsinstitutsioonid pidid sellega seotud olema, raha oli vaja ühest institutsioonist teise üle kanda, ülekanded pidi toimuma, turvameetmed pidid käivituma, ja kolmas osapool – kasiino – pidi märkama ebaloomulikke ülekandeid,” ütles finantstehnoloogiaettevõtte Amlyze finantskuritegevuse ennetuse juht Mindaugas Petrauskas.

Leedu Hasartmänguasutuste Järelevalveamet seletab, et kui uus mängija alustas mängu, peab kasiino hindama tema riski ning hindama mängija sissetulekute ja panuste suhet. Ameti sõnul pole see antud protsessiga seotud.

Leedu Hasartmänguettevõtete Liidu esindaja Mantas Zakarka väidab, et kasiinod hindavad mängija sissetulekuid ning peavad dokumentatsiooni juhul, kui mängija panustab või võidab päevas kokku üle 1000 euro.

Samas ütleb hasartmängumaailma kohta korduvalt kirjutanud blogija Skirmantas Malinauskas, et internetikasiinode puhul seisneb kogu kontroll kõigest mängija poolt õigele linnukesele vajutamises.

Nii kasiinod kui järelevalveorganid ütlevad, et nad ei saa peatada mängijat isegi kui nad kahtlustavad, et tal võib olla mängusõltuvus.

“Kui isikul on sissetulek, ta saab lubada kaotada miljon või 100 000 eurot,” ütleb Leedu Hasartmänguasutuste Järelevalveameti esindaja Arnoldas Dilba.

BaltCapi fondide kaasjuht Gustanis ütleb selle peale, et Stepukonis ei teeninud ligilähedaltki nii palju, et miljoneid eurosid kasiinos kaotada. Olympic Casino Group Baltija väidab aga, et Stepukonis suutis neile raha päritolu tõendada.

“Ta mängis interneti kaudu, pika perioodi jooksul kandis ta raha üle Leedus tegutsevates finantsasutustes avatud kontodelt, ning raha päritolu oli tõendatud. Selle konkreetse juhtumi puhul, oleme varem saanud lisainfo päringuid riigis tegutsevalt pangalt, maksuametilt, FNTT-lt (Finantsuritegude Uurimisametilt), oleme neid kohe edasi andnud,” ütleb kasiino tegevjuht Tomas Palevičius.

Loe rohkem:  USA senaatorid on jõudmas kokkuleppele lõunapiiri osas | Välismaa

Leedu maksuamet vastas LRT-le, et neid huvitas ainult see, kas võitude pealt on maksud makstud. FNTT aga vastas päringule, et see ei saa hetkel kommenteerida, miks nad pole juhtumit varem uurinud.

Gustainise väitel moodustasid Stepukonise kaotused neljandiku Olympic Casino aastasest käibest, mistõttu võis olla kasiino huvides lasta tal edasi mängida.

Euroopa Prokuratuur algatas reedel Stepukonise suhtes uurimise, mille järgi kahtlustatakse teda vähemalt 27 miljoni euro omastamises. Samuti kuulutas prokuratuur mehe tagaotsitavaks.

Vilniuse linnavolikogu liikme Aleksandras Nemunaitise sõnul võib Stepukonis viibida Ukrainas rindel, sest ta teenis seal varemgi vabatahtlikuna. Nemunaitis oli üks esimesi inimesi, kes BaltCapi skandaalist avalikult rääkima hakkas.

“Need samad allikad, keda mul pole alust umbusaldada, ütlevad, et ta on Ukrainas vabatahtlikuna, võitlemas Ukraina poolel,” ütleb Nenunaitis.

Kuigi tegelik kahju ulatus pole veel selgunud, teatas Leedu Pank, et SEB-i ja Swedbanki pensionifondid kaotasid kolm miljonit eurot BaltCapiga juhtunu tõttu.

BaltCap ise teatas reedel, et see ei osale enam Leedu rahvusliku staadioni projektis.

Klaperjaht BaltCapi skandaali süüdlastele Leedus on põhjustanud suurt vastukaja ja pole kahtlust, et õiglus peab selles osas võidule saama. Üldsus ootab, et süüdlased saaksid karistada vastavalt seadusele ning et sellised skandaalid ei korduks tulevikus. Kuigi skandaal on tekitanud palju segadust ja pahameelt, on oluline, et õiguskaitseorganid ja uurijad suudaksid selgitada välja kõik asjaolud ning viia süüdlased vastutusele. See on oluline nii Leedu õigussüsteemi kui ka usaldusväärsuse taastamiseks kogu Baltikumis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga