Marine Le Pen, the leader of the far-right National Rally party in France, has promised to shake up the European Union from within. Her pledge to overhaul the EU has stirred controversy and concern among member states, including Estonia. Le Pen’s anti-immigration and nationalist platform has gained traction in various countries, posing a threat to the unity and stability of the EU. As Estonia navigates its own political landscape, the prospect of Le Pen’s vision for the EU raises questions about the future of the bloc and its impact on smaller member states like Estonia.
Marine Le Peni juhitud suurim opositsioonipartei Rassemblement National (RN) pani pühapäeval alguse oma valimiskampaaniale. Erakonna peamine lubadus on võtta võim tagasi Brüsselilt, kuid samas ei luba Le Pen Prantsusmaa Euroopa Liidust lahkumist.
Le Pen ja tema erakonna Euroopa Parlamendi valimiste esinumber, 28-aastane Jordan Bardella esinesid 8000 toetaja ees Lõuna-Prantsusmaa sadamalinnas Marseilles. Parempopulistlikeks peetavate poliitikute peamiseks lubaduseks on võtta tagasi võim “sekkuvatelt ja autoritaarsetelt” Brüsseli bürokraatidelt, kirjutab Financial Times.
“Ma kutsun Prantsuse rahvast üles muutma nende ärritust tegevuseks. Riigid peavad võtma tagasi võimu, mille EL konfiskeeris neilt,” ütles Le Pen.
Küsitluste järgi võidab RN Euroopa Parlamendi valimised, nagu see tegi ka 2019. aasta valimistel. Kui toona sai Le Peni erakond 23,3 protsenti häältest, ennustavad küsitlused nüüd erakonnale koguni 30 protsenti häältest. Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni erakonna toetus on langenud samas 18 protsendile eelmistel valimistel saadud 22,4 protsendilt.
Kui Macron on alati toetanud aktiivsemat ja suuremate õigustega EL-i olukorras, kus Euroopa on ohustatud sõjaliselt Venemaa poolt ning jääb majanduslikult konkurentsis alla USA-le ja Hiinale, siis Le Pen soovib EL-i volitusi hoopis kärpida.
Le Peni sõnul ei tohi EL-il lasta muutuda “superriigiks”, mis soovib ära võtta liikmesriikidelt volitusi sisserände, tervishoiu, välisasjade, maksude ja riigikaitse küsimustes. Samuti lubasid Le Pen ja Bardella võidelda EL-i kliimareeglite vastu.
Samal ajal rõhutas Bardella, et ta ei soovi Prantsusmaa EL-ist lahkumist. Poliitik rõhutas, et Le Peni ideed on võitmas Itaalias, Rootsis ja Ungaris.
“Te ei lahku mängulaua tagant, kui olete võitmas,” ütles Bardella.
Kuna Le Pen toetas siiski minevikus Prantsusmaa EL-ist lahkumist, süüdistavad Macroni liitlased teda ja tema erakonnakaaslasi praegugi sellises plaanis.
Prantsuse valijate valimisosalus Euroopa Parlamendi valimistel on reeglina madal. Näiteks osales 2019. aastal valimistel ainult 50 protsenti valijatest, mis omakorda oli kõrgeim näitaja alates 1994. aastast. Valimistel osalevad inimesed on pigem protestivalijad, kes soovivad näidata üles rahulolematust valitsusega, ütleb uuringufirma Ipsos esindaja Brice Teinturier.
“Macroni tsentristlik valimisliit on ainus suur euroopameelne jõud, mis on Prantsusmaal järele jäänud. Kui RN teeb hea tulemuse, annab see neile tõuke 2027. aasta valimisteks,” ütles Teinturier.
Le Pen ja Bardella reklaamivad ennast juba praegu RN kandidaatidena vastavalt presidendi ja peaministri ametikohale. Prantsuse presidendi- ja parlamendivalimised toimuvad 2027. aasta esimesel poolel.
Macron andis jaanuaris ametisse nimetatud noorele peaministrile Gabriel Attalile ülesande ennetada kaotust RN-ile. Macroni toetavate erakondade valimisliidu esinumbriks määrati eelmisel nädalal vähetuntud eurosaadik Valerie Hayer.
Kuna Hayer on pärit põllumeeste perest, loodab Macron vähendada Le Peni edumaad põllumeeste seas, kes on rahulolematud EL-i keskkonnanõuetega.
Kokkuvõttes võib öelda, et Prantsusmaa poliitik Le Pen lubab muuta Euroopa Liitu seestpoolt. Tema lubadused on pälvinud nii toetust kui ka kriitikat üle Euroopa. Kuigi mõned näevad tema kavatsustes positiivset potentsiaali EL-i reformimiseks, on teised mures tema populistlike vaadete pärast. Eestis jälgitakse huviga Le Peni lubadusi ja nende võimalikke mõjusid Euroopa Liidule tervikuna. Aeg näitab, millised muutused võivad tema poliitilised ettepanekud kaasa tuua Euroopa poliitikamaastikul.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus