Iraani relvaeksport valmistab läänele üha suuremat peavalu | Välismaa

2262522h1f95t24

Tere tulemast Eestisse! Iraani relvaeksport on tõsiselt ülemaailmse julgeoleku küsimus ning see teeb muret ka lääneriikidele. Kuna Iraan on tuntud oma konfliktsete suhete poolest teiste riikidega, on nende relvaeksport muutunud üha suuremaks probleemiks. See tekitab Läänemaadele selgeid turvaprobleeme ja võib aidata kaasa konfliktide eskaleerumisele. Sellel teemal arutelu on äärmiselt oluline ning võib mõjutada olulisel määral ka Eesti julgeolekut. Oleme siin, et avada silmi ja kaasa mõelda, kuidas sellele väljakutsele parimal viisil vastu astuda.

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et Ukraina sõja ja Lähis-Ida konfliktide tõttu puhkes Iraani relvatööstus õitsele. Iraan varustab USA vaenlasi relvadega ning islamiriigi relvatarned valmistavad läänele üha suuremat peavalu.

Iraani relvatööstus kasvab kiiresti, islamiriigist on saanud odavate kõrgtehnoloogiliste relvade eksportija. 

Iraan hakkas Venemaale droone tarnima juba 2022. aastal. 2023. aasta sügisel alustas terroriorganisatsioon Hamas rünnakut Iisraeli vastu ning see aitas Teheranil relvade eksporti suurendada veelgi. 

Hiljuti sai Jordaanias surma kolm USA sõjaväelast. USA ametnikud ütlesid, et nende sõdurite tapmiseks kasutati Iraanis toodetud Shahedi hulkurdroone. USA teatas veel neljapäeval, et hiljuti konfiskeeriti suur Iraani relvasaadetis, mis oli teel Jeemenisse. 

Seda piirkonda kontrollivad Iraani toetatud huthi mässulised, kes  jätkavad Punasel merel kaubalaevade ründamist. USA keskväejuhatus (CENTCOM) teatas, et saadetis sisaldas rakettide ja droonide komponente. 

“Eksportides neid tehnoloogiad ja tõestades nende tõhusust lahingutes, on Iraan tõenäoliselt igaveseks muutnud asümmeetrilise sõja olemust. Tagajärjed võivad olla suurriikidele hukatuslikud,” ütles sõjandusekspert Adam Rousselle ajalehele The Wall Street Journal. 

Iraan aga jätkab oma relvatööstuse arendamist. Riigi asekaitseminister Mahdi Farahi ütles novembris, et islamiriik müüs 2022. aasta märtsist 2023. aasta märtsini ligi miljardi dollari eest relvastust. 

Loe rohkem:  Taani tahab elundidoonorluse automaatseks muuta | Välismaa

Iraan ekspordib mitmesuguseid relvi. USA ametnikud ütlesid, et Venemaa tahab Iraanilt osta veel lühimaa ballistilisi rakette. Teheran tarnib juba Moskvale laskemoona ning droone, vahendas The Wall Street Journal. 

Iraani relvatööstust kontrollib islami revolutsiooniline kaardivägi. See rühmitus varustab relvadega veel ka Lähis-Ida piirkonnas tegutsevaid rühmitusi. Iraanilt saavad relvastust nii Hezbollah kui ka Hamas. 

Iraani esindus ÜRO juures teatas, et rahvusvahelise õiguse ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide kohaselt ei ole riigil relvade ostmisel ja müügil mingeid piiranguid ega keelde. Kuigi ÜRO tühistas eelmisel aastal Iraanile kehtestatud piirangud, siis USA ega EL pole neid piiranguid tühistanud. 

USA kehtestas islamiriigile relvaembargo juba 1980. aastatel. Seejärel hakkas Iraan välja töötama droone, mida islamiriik kasutas esialgu luureks. Esimesed hulkurdroonid ilmusid välja 2019. aastal, kui Saudi Araabia teatas rünnakust oma naftarajatise vastu. 

Iraani eksperdid aitavad nüüd Venemaale tehast ehitada. Selline tehas peaks suutma toota aastas vähemalt kuus tuhat drooni. Millal selles tehases droonide tootmist alustatakse, pole veel täpselt teada. USA teatas siiski mullu juunis, et tehas peaks alustama tootmist 2024. aasta alguses. 

Kokkuvõttes võib öelda, et Iraani relvaeksport valmistab Läänele jätkuvalt muret. Iraan on riik, mida peetakse rahvusvahelisel areenil ebastabiilseks ja võimalikuks ohuks rahvusvahelisele julgeolekule. Riigi jätkuv relvaeksport ja seotud tegevused on vastuolus ÜRO sanktsioonidega ning tekitavad pingeid rahvusvahelisel tasandil. Lääneriigid peavad jätkuvalt tegutsema ja leidma viise, kuidas piirata Iraani relvaeksporti ning kindlustada rahvusvahelist julgeolekut.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga