Lätis osales leegionäride päeva marsil umbes 300 inimest | Välismaa

2311707h925dt24

In recent news, approximately 300 people participated in the Legionnaires Day march in Latvia, a controversial event that has sparked debate and divided opinions. This annual march commemorates Latvian soldiers who fought alongside the Nazis during World War II, a sensitive issue that continues to evoke strong emotions and discussions about the country’s historical past. The participation of individuals in such events raises questions about the implications of honoring those associated with a dark period in history. Let’s explore the implications and controversies surrounding this annual event in Latvia.

Lätis Riias ja Lestenes mälestati leegionäride päeva üritustel Läti leegioni koosseisus võidelnud sõjamehi. Läti politsei hinnangul osales Riia kesklinnas toimunud marsil seekord umbes 300 inimest, suuri vahejuhtumeid polnud.

Leegionäride marsil osalenute laul mattus Riia Vabadussamba juures ja vanalinna kohal madalal tiirutanud kopteri mürasse. Nagu politsei oli varem lubanud, püüti suurte korrakaitsejõududega ära hoida võimalikke provokatsioone. Siiski ei seatud tänavu üles varasemast tuttavaid piirdeaedu, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Riia Vabadussamba juures oli rahvast laupäeval vähem, kuid see ei vähendanud tulijate jaoks selle päeva tähendust.

Dita Majore vanavanaisa langes leegionärina. Neid, kelle perel on 1944.aasta sündmustega seos, võib leida teisigi.

“Nad võitlesid Läti vabaduse eest. Nad võitlesid Nõukogude vägede vastu. Nad võitlesid selle eest, et Lätis ei korduks jälle see, mis oli esimesel okupatsiooniajal,” rääkis Dita Majore.

Kes õieti olid Saksamaa relvajõudude koosseisus võidelnud Läti leegionärid, tõlgendatakse Lätis ikka veel väga erinevalt – ühed leiavad, et nad võitlesid Läti vabaduse eest, teised peavad neid fašistide toetajateks, kolmandad ohvriteks, kes oma tahte vastu rindele sunniti.

“Venelased on kogu aeg öelnud, et leegionärid olid natsid ja genotsiidile kaasaaitajad. Siin on oluline mõista, et me kuigivõrd ei ülista natsismi, siin pole kuskil natsisümboolikat. Me lihtsalt mälestame langenud kangelasi, kes hukkusid, mõeldes Lätile,” lausus Morics Mengelsons.

Loe rohkem:  Euroopa Komisjoni plaan Vene varade kasutamiseks on takerdunud | Välismaa

“Mitte ükski natsismikuritegusid uurinud instants pole pidanud Läti Leegionit natsistlikuks organisatsiooniks. Hoopis vastupidi,” lisas ka Daniels Treijs.

Seegi kord võis marsil näha Eesti lippe.

“See oli ju teine vabadussõda nii eestlastele kui ka lätlastele. Rahvast on vähem, sest ka leegionäre on vähem. Neid enam ei olegi ju,” ütles Eesti leegioni sõprade klubi liige Martin Sööt.

Eesti leegioni Virumaa veteranide klubi liige Jaan Viktor ütles, et võitlus oli ühine, ühise vaenlase vastu.

Riia kesklinnast toimetati jaoskonda üks kremlimeelne aktivist ja koostati seitse protokolli neile, kes püüdsid keelust hoolimata droone lennutada, nende seas üks Saksamaa kodanik.

Kokkuvõttes näitas leegionäride päeva marss Lätis sel aastal üsna väikest osavõttu, kus osales umbes 300 inimest. See võib viidata sellele, et teatud poliitilised või ajaloolised sündmused on vähendanud huvitatumist sellest sündmusest. Samas võib ka arvata, et inimesed on muutunud teadlikumaks mineviku traagiliste sündmuste suhtes ning eelistavad mitte osaleda sellistel sündmustel. Igatahes näitab see, et ajaloolised ja poliitilised teemad jätkuvalt köidavad inimeste tähelepanu ning tekitavad vastakaid arvamusi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga