Läbirääkijad: õpetajate palga- ja karjäärimudel vajab veel tööd | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime olulisest teemast – õpetajate palga- ja karjäärimudelist. Läbirääkijad on kokku tulnud, et arutada, miks see teema vajab veel tööd. Õpetajad on haridussüsteemi tugisambaks, kuid sageli jäävad nende palgad ja karjäärimudelid tähelepanuta. Täna keskendume sellele, kuidas saaksime muuta õpetajate töötingimused paremaks ning kuidas see mõjutab meie haridussüsteemi tervikuna. Astume koos sammu edasi, et tagada meie õpetajatele õiglane palgatase ja karjäärivõimalused.

Esmaspäeval Tartus alanud läbirääkimised pikaajalise haridusleppe sõlmimiseks olid teemaks Vikerraadio saates “Reporteritund”, kus arutlesid haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Eesti Haridustöötajate Liidu juht Reemo Voltri ning õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somelar. 

Pikaajalise hardusleppe läbirääkimisele Tartus jätsid 11 kohalikku omavalitsust (KOV) tulemata. Kallase sõnul võis asi olla selles, et esimest korda oli Eestis selline protsess käima lükatud ja võib-olla kõik omavalitsused ei
ole veel päris selgust saanud, millega on tegemist.

“Jah, meil on 11 omavalitsust, kes ei olnud kohal ja kes ei ole end ka registreerinud nendele läbirääkimistele. Meil on võimalus nad veel laua taha saada. Me tegeleme sellega, sest lõpuks loeb see, kelle allkirjad on [koostööleppel] all ja kõigil on võimalus lõpuks nende allkirjade andmise hetkel ikkagi selle leppega liituda,” rääkis Kallas.

Ta lisas, et need 11 omavalitsust, kes eile tõenäoliselt erinevatel põhjustel siiski laua taga ei olnud siiski alla kirjutaksid, sellepärast et vastasel juhul tekib olukord, kus teatud tingimused osadele õpetajatele siiski ei kehti.

Voltri lisas, et need juriidilised nüansid vaadatakse veel üle, aga et kui mõni tõesti ei allkirjasta, kas siis kollektiivlepinguseadus annab võimaluse ka lepingu
tingimusi laiendada. “See on natuke juriidiline küsimus, aga praegusel hetkel on tegelikult ikkagi suur samm edasi astutud, sest kui Eestis aastakümneid ei ole
kohalikud omavalitsused üldse tulnud palgaläbirääkimiste laua taha vähemalt volitustega, siis eile ei olnudki mingit volitustega üritust, aga siiski tuldi väga suures osas laua taha. Loodetavasti kui jõuame ka mingite lepingute projektideni, siis volikogud väga tõsiselt võtavad vaevaks arutada, kas nad annavad KOV-ile volitused allkirjastamiseks või mitte,” rääkis Voltri.

Somelar on varem meedias ministeeriumile ette heitnud, et selle esindaja valetab, kui ütleb, et uus palgamudel töötati välja koostöörühma kutsutud õpetajate ja ekspertidega.

“See töörühm asus tööle väga selge ülesandega, mis oli kantsleri poolt pandud ja see nägi välja, et tuleb välja töötada õpetajate karjääri- ja palgamudel ja siduda see kutsestandardiga. Ootus oli, et jaanuari lõpuks tõepoolest see töö tulemuseni jõuab,” rääkis Somelar.

Ta lisas, et kaasatud osapooli oli laua ümber hästi palju. “Kui juba eile Tartus oli pea 200 inimest, siis meil seal töörühmas oli ka pea 20 inimest. Oli selge, et see formaat, mida ministeeriumi ametnikkond valis selle töörühma realiseerimiseks kujunes selliseks Türgi turuks, foorumiks, kus lihtsalt inimesed põrgatasid
eri mõtteid. Ja ma tõesti väidan seda ja jään oma sõnade juurde, et see mudel, mis esialgu ministrile pakuti, oli tehtud ametnikkonna poolt ja ühtegi konsensusliku kokkulepet, isegi püüdu selle poole, ametnikkond ei teinud,” rääkis Somelar. “Ja kuna osapooltele saadeti see laiali sõnumiga, et see on töörühma dokument, mille töörühm on kokku leppinud, siis see oli sisuline vale,” rääkis Somelar.

Somelar lisas, et on erakordselt oluline, et kõik eri osapooled mõtleksid sellele, kuidas seda mudelit reaalselt välja töötada. “Siis ei saa põrgatada lihtsalt erinevaid mõtteid, vaid pead arvestama kõikide erinevate osapooltega. Kui meie seda mudelit välja töötasime, siis pidime arvestama, mis on Eesti Haridustöötajate Liidu huvi, mis on õpetajaskonna huvi, mis on ministri roll selles kõiges, mis on koolpidajate (KOV) vastutus – see sunnib läbi mõtlema hästi kvaliteetselt kogu seda protsessi,” lausus Somelar.

Somelar märkis ka, et palga- ja karjäärimudelis peavad palgaastmed olema jõulisemad, näiteks meisterõpetajate osas oleks kindlasti oluline, et see oleks juba 30 kuni 40 protsenti kõrgem (alampalgast). “Me peaksime tajuma, kui palju me neid meisterõpetajad ja vanemõpetajad oma ühiskonda ootame. Kui siin ministeeriumil oli arusaamine, et kaks protsenti meisterõpetajaid, neli protsenti vanemõpetajaid, siis see on ju ilmselgelt liiga vähe. Siis ongi ainult, et tõstame alampalka, sest see peab haarama ja motiveerima laiemat osa õpetajaskonnas,” rääkis Somelar.

Töörühmas osalenud Voltri sõnas, et kindlasti on palga- ja karjäärimudelis vaja erinevate osapoolte kokkuleppeid, mismoodi edasi minna. “Mis on need kokkulepped, kas ja kui suures määras on see mudel ikkagi üleriigiline ja
millisest määrast alates tulevad kohalike omavalitsuste ja koolide eripärade arvestamise võimalused. Selles mõttes töö läheb kindlasti edasi,” rääkis Voltri.

Kallas rääkis saates ka, et riigikogusse liigub riigieelarve muutmise seadus, mis tagab õpetajatele palgatõusu, millega streik lõpetati, märtsis.

“Rahandusminister Mart Võrklaev andis mulle eelmisel nädalal teada ajagraafikust, et nad koguvad praegu need muudatused rahandusministeeriumis
kokku ja 29. veebruaril on praeguse plaani kohaselt see riigieelarve seadusemuudatus valitsuse istungil ja sealt liigub ta riigikogusse,” rääkis Kallas.

Minister ütles ka, et 1803-eurone alammäär on kehtestatud ja selle väljamaksmiseks on KOV-idel raha olemas. 1820-eurone alammäär kehtestub loodetavasti märtsi lõpus – aprilli alguses tagasiulatuvalt.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et õpetajate palga- ja karjäärimudel vajab veel olulist tööd ja läbirääkijad tunnistavad seda. See on oluline samm eesmärgi suunas, et Eesti õpetajad saaksid väärikat palka ja toetust oma karjääri arendamiseks. Kuigi protsess võib olla keeruline ja aeganõudev, on oluline jätkata läbirääkimisi ja leida lahendusi, mis tagavad õpetajatele õiglase kompensatsiooni nende töö eest. Ainult siis saame tagada kvaliteetse hariduse püsimise ning säilitada motiveeritud ja pühendunud õpetajaskonna.