Läänemetsa ettepanek võimaldaks rohkem kohtuprotsesse avalikkusele sulgeda | Eesti

2289354hea22t24

Tänapäeval on üha olulisem tagada kohtupidamise läbipaistvus ning tagada, et õiglus saaks käia oma rada ilma varjude ja kahtlusteta. Kuid Estonia kohtusüsteem seisab silmitsi ettepanekuga, mis võib seda tasakaalu muuta. Läänemetsa ettepanek võimaldaks sulgeda rohkem kohtuprotsesse avalikkusele, süvendades seeläbi muret, et õigusemõistmine võib muutuda vähem läbipaistvaks ja demokraatlikuks. See pakub väljakutset meie demokraatia alustaladele ning nõuab hoolikat kaalumist, kuidas tagada samal ajal nii õiglus kui ka kaitsta avalikkuse õigust teada.

Siseminister Lauri Läänemets tegi justiitsministeeriumile ettepaneku muuta kriminaalmenetluse seadustikku nii, et edaspidi saaks kohus kuulutada menetluse kinniseks ka asutusesiseseks kasutamiseks (AK) mõeldud teabe kaitseks. Sellise märke all on aga igasuguseid dokumente ning ametkondade tendentsi AK-templit liiga kergekäeliselt kasutada on ERR varem korduvalt käsitlenud.

Lauri Läänemets teatas eelmisel nädalal justiitsminister Kalle Laanetile saadetud kirjas, et kui halduskohtumenetluse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt võib kohus kuulutada menetluse kinniseks muu hulgas asutusesiseseks kasutamiseks (AK) tunnistatud teabe kaitseks, siis kriminaalmenetluse seadustikus sellist võimalust ei ole.

Seetõttu tegi Läänemets ettepaneku kriminaalmenetluse seadustikku muuta, et see võimalus sinnagi lisada.

“Märgime, et ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave võib olla väga tundliku sisuga, mille avalikuks tulek võib muu hulgas kahjustada riigi välissuhtlemist või teabevaldaja seadusest tulenevate ülesannete täitmist /…/ Eriti aktuaalseks võib see osutuda riigivastaste süütegude puhul, millisel juhul võib selline tundlik teave väga lihtsalt jõuda Eesti suhtes vaenulikult meelestatud välisriigi valdusesse,” põhjendas siseminister.

Sellel nädalal teemat avanud Eesti Ekspress nimetas Läänemetsa tegevust rünnakuks Eesti õigusemõistmise ühe põhialuse – avalike kriminaalprotsesside vastu.

Väljaanne kirjutas, et praegu võib kohus otsustada kriminaalasja arutadada ilma avalikkuse juuresolekuta siis, kui selleks on väga tungiv ja põhjendatud vajadus, näiteks riigisaladuse, ärisaladuse või kõlbluse kaitse või alaealise või kannatanu või õigusemõistmise huvid. AK-templiga info võib seevastu hõlmata praktiliselt kõike, sealhulgas riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste dokumentide kavandeid, memosid, nõuandeid jne.

Loe rohkem:  Hambaarstid tahaks ortodontilist ravi teha, ortodondid ei nõustu | Eesti

Siseministeerium ei olnud kriitikaga nõus. Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja Liisa Surva kordas ERR-ile Läänemetsa kirjas väljatoodut, et nad tuginesid ettepanekus asjaolule, et asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avalikuks tulek võib kahjustada riigi välissuhtlemist või teabevaldaja seadusest tulenevate ülesannete täitmist ning praegu ei saa kohus kriminaalmenetluses sellise teabe kaitseks istungit kinniseks kuulutada.

“Mis puudutab esitatud muudatusettepaneku sõnastust, siis oleme lähtunud kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest, mis samataolisena asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kohtuistungi kinniseks kuulutamist käsitlevad,” ütles Surva.

Tema sõnul peaks muudatusettepanekus toodut sätet vaatama tervikuna, sest sissejuhatavas osas on öeldud, et kohus võib kohtuistungi osaliselt või täielikult kinniseks kuulutada.  

“See tähendab, et ka olukorras, kus ministeeriumi esitatud muudatusettepanekuga arvestatakse – hetkel on tegu ettepanekuga – ja säte jõustub pakutud kujul, on kohtuistungi kinniseks kuulutamine jätkuvalt kohtuniku kaalutlusotsus,” sõnas Surva.

Šmutov: faktid ei kinnita siseministeeriumi väiteid

Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov kritiseeris Läänemetsa ettepanekut teravalt. “Igasuguste katsete suhtes, mis piiravad avatud riigivalitsemist või kohtupidamist, tuleb olla tähelepanelik. Antud juhul räägivad Lauri Läänemetsa töötajad üht, kuid faktid näitavad miskit muud,” sõnas ta.

Šmutov tõi välja, et kui siseministeeriumi töötajate väitel huvitab neid riigivastaste süütegude kohtupidamine, siis Läänemetsa ettepaneku sõnastus tähendab, et asutusesisestele dokumentidele viidates saaks kinniseks kuulutada ükskõik millised kriminaalprotsessid.

Mullu novembris kajastas ERR ministeeriumide esitatud avaliku teabe seaduse muutmise ettepanekuid, millest ilmnes laialdane soov piirata avalikkuse ligipääsu teabele ning laiendada võimalusi dokumente huviliste eest sulgeda. Pärast teema kajastust meedias saatis kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets justiitsministeeriumile uue kirja, kus palus eelnevaid ettepanekuid siiski mitte arvestada.

“Võib loota, et Läänemets ei saanud aru, nagu kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets ei saanud mullu novembris, mis tema allkirjaga kirjas kirjas oli, kuid see on pigem kaheldav,” ütles Šmutov. “Lisaks, kui see pole Läänemetsa enda mõte, on keegi selle mõtte siiski lendu lasknud ja ministri ette tõstnud. See pole esimene kord, kui kohtupidamist proovitakse Eestis salajaseks muuta, mis viitab ministeeriumites ringlevale põhimõttelisele ja erakordselt ohtlikult mõttemustrile.”

Loe rohkem:  Metropoliit Eugeni peab tema vastu esitatud süüdistusi poliitilisteks | Eesti

Novembris avalikuks tulnud salastamissoovi kohta ütles Šmutov toona, et ikka ja jälle tuleb esitada küsimust, mida küsis ajakirjanik Tarmo Vahter oma hiilgavas arvamusartiklis juba 2018. aastal: “Kes kurat loob Eestis riiki, kus keegi midagi teada ei tohi?”

“Eks püüame sellele jooksvalt vastata. Mõned nimed on nüüd saanud jälle avalikuks ja innukus järgmiseid piiranguid kehtestada ajutise tagasilöögi,” tõdes Šmutov novembris ja ning Läänemetsa värske ettepaneku puhul on Õhtulehe peatoimetaja sõnul paslik sama küsida.

“Ei oska sellele miskit lisada, kurb on sellise varjamiskultuse pärast,” nentis ta.

Läänemetsa ettepanek võib tekitada muret avalikkusele avatuse ja läbipaistvuse seisukohalt. Kohtuprotsesside suletud uste taga toomine võib takistada inimestel õiglase kohtupidamise ja seaduslikkuse jälgimist. Samuti võib see anda võimaluse korruptsiooniks ja ebaõigluseks. Seetõttu on oluline, et sellised ettepanekud läbiksid põhjaliku arutelu ja tagaksid, et õigusriigi põhimõtted ja kodanike õigused jäävad kaitstuks. Oluline on leida tasakaal avalikkuse õigustatud huvi ja individuaalsete õiguste vahel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga