Kütusemüüjad täitsid eelmisel aastal kohustusliku biokütuste nõude | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Eelmisel aastal täitsid kütusemüüjad kohustusliku biokütuste nõude, mis on oluline samm meie riigi kestliku arengu suunas. See tähendab, et kütuse hulka segatakse biokütuseid, mis aitavad vähendada keskkonnasaastet ja sõltuvust fossiilkütustest. See on suur saavutus, mis näitab meie pühendumust keskkonnakaitsele ning taastuvenergia kasutamisele. Oleme uhked selle üle, kuidas Eesti majandus liigub edasi suunas, mis hoolib meie planeedist ja tulevastest põlvkondadest.

Kui nii 2022. kui ka 2021. aastal tuli keskkonnaametil mõne kütusemüüja suhtes biokütuste osakaalu nõude täitmata jätmise eest alustada menetlust, siis 2023. aastal täitsid kõik Eesti kütusemüüjad neile pandud kohustuse.

Kütusemüüjatele pandud kohustus tähendab, et müüdavast kütusest peab vähemalt 7,5 protsenti olema toodetud taastuvatest allikatest. Selleks sobib nii transpordis kasutatav biogaas, päikese või tuuleenergia kui ka biomassist toodetud diislikütus ehk HVO.

“Kõik riiki tulevad suuremad biokütuse kogused me reaalselt kontrollisime üle, minnes siis nendele tankeritele vastu, võttes kütusest ka proove ja analüüsides neid siis pädevates laborites, et saada kindlus, et see kütus, mis peab olema biopäritolu, on päriselt ka seda,” rääkis keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu ERR-ile.

Kütusefirma Neste tarne ja hulgimüügijuht Marina Molokova ütles, et kuigi nõudlus biokütuse järele on kasvanud, võiks riik rohkem soodustada biokütuse tarbimist.

“Näiteks HVO-l on samavõrdne aktsiis nagu fossiilsel kütustel, mis tegelikult ei ole õige, et me oleme ikkagi püüdnud saada, et meie valitsus vaataks üle selle aktsiisipoliitika selliselt, et ikkagi need alternatiivkütused oleksid maksustatud õiglaselt ehk siis CO2 heitmepõhiselt,” rääkis Molokova.

Marina Molokova hinnangul peaks üleminek biokütustele toimuma järk-järgult. “Ka Neste kontsern on ju välja öelnud selgelt, et suund on ikkagi fossiilsete kütuste üleminek täiesti nendele alternatiividele ja see suund on selge,” lisas ta.

Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juht Rein Vaks leiab samas, et pikemas perspektiivis tuleks nii biokütused kui üldse vedelad kütused asendada millegi muuga.

“Täna me näeme, et elektrienergia liigub järjest rohkem transpordisektorisse, täna on ta väikesõidukites, ülehomme on ta juba suuremates sõidukites. Pigem me näeme, et biokütused ja vedelad kütused tõenäoliselt ei ole nii väga konkurentsivõimelised järgmise 10-15 aasta jooksul lihtsalt juba sellepärast, et sisepõlemismootoritki hakatakse ju vaikselt koomale tõmbama ja peab need millegi muuga asendama,” ütles Vaks.

“Aga enne, kui me sinnani jõuame, peame ka oma panuse andma transpordisektori dekarboniseerimisse, niimoodi me ei saa lihtsalt edasi minna, et me ei tee mitte midagi transpordisektoris ja täna kõige parem võimalus on sisepõlemismootorites kasutada kütuseid, mis on kasvuhoonegaaside neutraalsed, mida loetakse taastuvateks, mis sellist kasvuhoonegaasi, fossiilset kasvuhoonegaasi, õhku ei paiska,” rääkis Vaks.

Biokütuse nõude on Eesti kütusemüüjad reeglina täitnud ilma autokütustesse biokütuseid lisamata. Kui seda alguses tehti, siis hakkasid tarbijad biokütuse lisandiga kütuseid vältima.

Kontrollikoda: biokütused ei ole konkurentsivõimelised ega alati keskkonnasõbralikud

Euroopa Kontrollikoja aruanne hoiatas äsja, et kuigi Euroopa Liit on investeerinud 430 miljonit eurot biokütuste arendamisse, ei ole need endiselt konkurentsivõimelised ega ka alati keskkonnasõbralikud.

Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus ütles eriaruannet selgitades, et biokütuste puhul näeb kontrollikoda Euroopa Liidu tasandil kolme peamist probleemi: vähene keskkonnasõbralikkus, biomassi kättesaadavus ja suured tootmiskulud. Samuti puudub Euroopa Liidul pikaajaline terviklik kava biokütuste kasutamise tuleviku kohta.

“Euroopa Komisjon eeldas, et biokütused suurendavad energiasõltumatust, aga tegelikkuses on sõltuvus teistest riikidest kasvanud, näitena võib tuua kasutatud toiduõli sissetoomise Hiinast ja Malaisiast. Biokütuste sektor konkureerib tooraine pärast teiste, eelkõige toiduainesektori, aga ka kosmeetika-, farmaatsia- ja bioplastisektoriga. Võrreldes fossiilkütustega ei ole biokütused oma kallima hinna tõttu muutunud ka majanduslikult elujõuliseks,” rääkis Pentus-Rosimannus.

Eriaruandes seisab, et biokütustest saadavat keskkonnakasu hinnatakse sageli üle.

Biokütuseid toodetakse tihti toorainetest, mille kasvatamine tähendab metsade maha võtmist või toidu tootmiseks mõeldud põllumaaga konkureerimist. See tõstatab eetilise küsimuse – kas prioriteediks on toit või kütus, seisab Pentus-Rosimannuse teates.

Kokkuvõttes näitab eelmisel aastal kohustusliku biokütuste nõude täitmine, et Eesti kütusemüüjad on suutnud järk-järgult suurendada biokütuste osakaalu oma toodetes. See on oluline samm keskkonnasõbralikuma energia kasutamise suunas ning aitab vähendada fossiilkütuste kasutamist. Samal ajal tuleb aga jätkuvalt jälgida biokütuste tootmise mõju looduskeskkonnale ning leida tasakaal nende kasutamise ja keskkonnahoidlikkuse vahel. Kokkuvõttes on positiivne näha, et Eesti majandussektor liigub edasi rohelisema tuleviku suunas.