Kunnase sõnul on Eesti kaitsmise üks eeldus jalaväemiinide kasutamine | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Eesti kaitseväe ülem kindral Martin Herem on öelnud, et jalaväemiinide kasutamine on üks oluline eeldus meie riigi kaitsmiseks. See väide on tekitanud palju arutelu ja poleemikat nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kunnase sõnad panevad meid küsima, millised on Eesti kaitsestrateegiad ja kuidas meie riik kavatseb end kaitsta. Olles üks maailma kõige innovaatilisemaid riike, on Eestil kindlasti palju pakkuda kaitsesüsteemide valdkonnas. Tulge ja avastage koos meiega, kuidas Eesti kaitseb end ja kuidas me kavatseme kaitsta meie väärtusi tulevikus.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees, kolonelleitnant reservis Leo Kunnas ütles, et piirilähedaste kaitserajatiste rajamise puhul on oluline jalaväemiinide kui ka tankitõrjemiinide kasutamine. Samuti tuleb käima saada Eestis oma lõhkeaine tootmine.

Kunnas ütles ERR-ile, et kaitserajatiste rajamine eeldab kolme tingimuse täitmist.

“Esimene asi on see, et me peaks asendama need pioneerimaterjali ja miinide varud, mis me andsime ära Ukrainale. Näiteks me andsime ära väga suure koguse tankitõrjemiine. Me peame need viivitamata asendama ja siis hankima miine, lõhkeainet ja pioneerimaterjalide veel juurde,” ütles Kunnas.

Järgmine samm oleks Kunnase sõnul jalaväemiine keelustava Ottawa konventsiooni denonsseerimine kõikide Balti riikide poolt.

“Meil hiljuti käis riigikaitsekomisjonis külas Ameerika Ühendriikide suursaadik
ja ma küsisin temalt sellesse suhtumise kohta, kuna Ameerika ühendriigid ei ole
Ottawa konventsiooniga ühinenud. Suursaadik ütles väga lihtsalt, et Ameerika Ühendriigid ei saa selle konventsiooniga ühineda seetõttu, et Korea poolsaarel, kus Ameerika väed on koos Lõuna-Korea vägedega valmis tõrjuma Põhja-Korea
kallatungi, on kaitse sügavus on niivõrd väike, et ilma jalaväemiinideta ei ole neid kaitserajatisi seal võimalik üleval pidada. Ja Balti riikides teatavasti sügavus on veel väiksem kui Lõuna-Koreas,” näitlikustas Kunnas.

Kunnas selgitas, et kaitserajatiste tõkkesõlmed koosnevad mitmetest osadest – füüsilised barjäärid, näiteks nn draakonihambad, tankitõrjemiinid ja jalaväemiinid. Samuti on seda kõike Kunnase sõnul vaja katta tulega ja paigutada maastikul sobivatesse kohtadesse.

Kolmandana tõi Kunnas välja, et Eesti peaks hakkama ise tootma sõjalise otstarbega lõhkeainet, mida saaks rakendada tankitõrjemiinides, jalaväemiinides, miinipilduja miinides ja ka suurtükimürskude tootmisel.

“See tootmisvõimekus oleks meile oluline, sest ka kogused on väga suured. Kui me oleme need asjad teinud, siis me saame hakata rääkima sellest, et me võiksime kaitserajatisi hakata tõsiseltvõetavalt rajama,” sõnas Kunnas.

Kunnas rääkis veel, et rahuajal saab ka näiteks võtmekohtades valmistada ette sildade õhkimised, samuti varuda füüsilisi tõkkeid, et neid saaks olukorra teravnedes kiiresti maastikul maha panna. Samuti pidas ta võimalikuks võtmekohtadesse betoonist püsikindlustuste, nagu punkrid, ehitamist. “Kõike seda tegelikult on võimalik teha ja Ukrainas seda ka intensiivselt mõlemad
sõdivad pooled teevad,” rääkis Kunnas.

“Ukraina sõda on näidanud, et kuigi satelliitpilt ja droonid jälgivad maastikku meetri täpsusega, siis ikkagi ei õnnestu sõdivatel pooltel neid püsikindlustusi nii lihtsalt hävitada,” märkis ta.

President Alar Karis ütles esmaspäeval pärast riigikaitsenõukogu koosolekut, et on arutanud ja jätkab arutelu koos kaitseministeeriumiga piiriäärsete kaitserajatiste teemal.

“Sõjalised kaitserajatised meie piiriregioonis on kindlasti üks teema, millega uuel aastal tuleb jätkata. Ja kaitseministeerium koos Balti kolleegidega selles suunas praegu ka töötab,” ütles Karis.

Balti riikide kaitseministrid arutavad kaitserajatiste teemat järgmisel nädalal.

Kunnas sõnul on Eesti kaitsmiseks oluline kasutada jalaväemiine, sest need on oluline osa Eesti kaitsejõudude võimekusest vastu seista võimalikele ohtudele. Kuigi jalaväemiinide kasutamine on tundlik teema, tuleb mõista nende olulisust Eesti julgeoleku tagamisel. Samas tuleb jätkuvalt järgida rahvusvahelisi konventsioone ja seaduseid, et tagada nende korrektne kasutamine. Oluline on leida tasakaal Eesti kaitsevõimekuse tugevdamise ning rahvusvaheliste kohustuste ja eetiliste kaalutluste vahel. Eesti peab pidevalt hindama oma kaitsestrateegiat ja kasutatavaid vahendeid, et tagada parim võimalik kaitse riigi ja rahva julgeoleku tagamiseks.