Kundla: Ukrainal on võimekus tabada sihtmärke kuni Volga jõeni | Välismaa

Tere tulemast Eesti, where the latest foreign news is making headlines. The recent revelation that Ukraine has the capability to strike targets all the way to the Volga River has sparked interest and concern in Estonia. With tensions rising in the region, the potential reach of Ukrainian forces is a topic of intense debate and speculation. Join us as we delve deeper into this development and its implications for the Baltic states and beyond.

Nädalavahetusel toimuvate Venemaa presidendivalimiste tõttu on tõusnud Ukraina süvarünnakud Venemaa kriitilise taristu vastu. Ukrainal on võimekus tabada sihtmärke Venemaa territooriumil kuni Volga jõeni, ütles kolonel Tarmo Kundla.

Reedel kaitseministeeriumis antud ülevaates ütles kaitseväe peastaabi operatsioonide osakonna ülem kolonel Tarmo Kundla, et Venemaa relvajõudude operatsiooni tempo on taktikaliste ümberkorralduste läbiviimise tõttu pisut vähenenud. Ta lisas, et kuigi Venemaa hoiab enamikes rindelõikudes initsiatiivi, on tema operatiiv-taktikalised eesmärgid jätkuvalt täitmata.

“Seoses käesoleval nädalavahetusel toimuvate Venemaa presidendivalimistega on tõusnud Ukraina süvarünnakud Venemaa kriitilise taristu vastu,” ütles Kundla. (Venemaal on presidendivalimised pigem poliitiline rituaal, mis võimaldab Putinil väita, et on saanud rahvalt mandaadi. -toim.)

Kundla sõnul on alates 12. märtsist toimunud rünnakud olnud muljetavaldavad. Ta lisas, et Ukraina tabab sihtmärke Venemaa sisemaal kuni Volga jõeni.

“Erakorraliseks teeb selle just rünnakute distants kuni 1000 kilomeetri sügavusele Vene Föderatsiooni territooriumile ja ka kasutatud vahendite koguhulga suurus, mis indikeerib Ukraina võimet tabada sihtmärke Venemaa territooriumil kuni põhimõtteliselt Volga jõe jooneni,” ütles Kundla.

Ta lisas, et avalike allikate teatel on rivist välja löödud kuni 12 protsenti Vene naftatöötluse võimsusest.

Kundla heitis pilgu ka Valgevenesse, kus 11. märtsil algas riigi relvajõudusid hõlmav valmiduskontroll. “Terve käesoleva nädala kestnud valmiduskontrolli käigus on liigutatud üksusi polügoonidele, viidud väikses mahus läbi reservõppekogunemisi ja kontrollitud juhtimisstruktuure,” sõnas Kundla.

Ta lisas, et valmiduskontrolli ettevalmistuste iseloom viitab asjaolule, et tegemist on teadlikult ja pikalt ette planeeritud tegevusega, mis peegeldab Poolas toimuvat õppust Dragon 2024.

Ukraina põhjasuunal on Venemaa kaudtuli Ukraina tsiviiltaristu vastu vähenenud.

“Ukraina põhja suunal on Vene vastupanuvõitlejate üksuste reidid Venemaa piirialadel, Kurski ja Belgorodi oblastites, pannud Vene võimusid tekkinud olukorrale reageerima,” ütles Kundla. “Venemaa välja kujunenud kaudtule terror Ukraina tsiviiltaristu pihta on seetõttu tõenäoliselt mõnevõrra vähenenud.”

Luhanski suunal Kupjanski-Kreminna-Svetavo joonel jätkub Vene Föderatsiooni relvajõudude surve, kus on juurde vallutatud natukene alasid Kupjanski ja Lõmani piirkondades.

“Kuigi Vene relvajõud hoiavad seal initsiatiivi, siis Ukraina samamoodi hoiab oma kaitsepositsioone Oskili ja Žerebetsi jõgede idakallastel. On hinnatud, et sellel lõigul võib järgnevatel nädalatel Venemaa surve suureneda,” ütles Kundla.

Avdijivika suund on endiselt Venemaa peamine rünnakusuund, kuigi märkimisväärseid muutusi seal ründejoonel toimunud ei ole. “Aktiivsemad lahingud toimuvad asula loode, edela ja lõuna suunal, kus on vallutatud ka väiksemaid maa-alasid,” lisas Kundla.

Zaporižžja ja Hersoni suunal ei ole märkimisväärseid muutusi toimunud. “Venemaa jätkab endiselt madalatasemelist survet Robotõne ja Verbove suundadel. Dnepri idakaldale loodud Ukraina relvajõudude sillapea püsib ja seal on lahingute intensiivsus madal,” sõnas Kundla.

Kokkuvõttes ütles Kundla, et Venemaa hoiab endiselt initsiatiivi ja on võitnud juurde väikseid maa-alasid. Venemaa eesmärgid on endiselt täitmata ning operatsiooni tempo on natukene langenud.

“Ukraina kaitse peab ja ilmselgelt on Ukraina omandanud võime rünnata edukalt strateegilisi sihtmärke Venemaa sügavuses,” lõpetas Kundla.

Kundla: Ukraina võimekus tabada sihtmärke kuni Volga jõeni on murettekitav uudis nii Eestile kui ka kogu rahvusvahelisele kogukonnale. See toob esile pinged ja ohud, mis kaasnevad Ukraina ja Venemaa vahelise konfliktiga ning võib mõjutada ka meie piirkonna stabiilsust. On oluline jälgida olukorda tähelepanelikult ja toetada diplomaatilisi jõupingutusi rahu säilitamiseks. Eesti peab jätkama koostööd liitlastega ning tugevdama oma kaitsevõimet, et tagada meie riigi julgeolek ning kaitsta meie rahvast võimalike ohtude eest.