Kolonel Vendla: Venemaad ei saa õhukaitsega droonikindlaks muuta | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Kolonel Vendla on viimane aeglane karjääris sõjaväeline ekspert, kes kinnitab, et Venemaa ei suuda oma õhukaitsega droonide vastu võidelda. Tema sõnad panevad mõtlema meie riigi kaitsevõimele ning julgeolekuprobleemidele. Kuna Eesti piirneb Venemaaga, on oluline mõista ja arutada selliseid küsimusi. Seega, kui soovite saada ülevaadet Eesti kaitsepoliitikast ja julgeolekust, siis ärge jätke seda põnevat teemat avastamata!

Ukrainlaste edukad droonirünnakud Venemaa naftatöötlustehaste vastu omavad kindlasti mõju ka sündmustele rindejoonel ning venelased peavad arvestama, et nende suure territooriumiga riigis on alati rohkem strateegiliselt olulisi objekte, kui õhukaitsesüsteeme, mis neid kaitsta suudavad, ütles “Ukraina stuudios” kolonel Mart Vendla.

Droonirünnakud Venemaa rafineerimistehaste pihta ja Ukraina poolel võitlevate Vene vabatahtlike rünnakud teisele poole piiri on külvanud Venemaa presidendivalimiste eel palju segadust. Vendla sõnul on see nädal olnud ukrainlaste jaoks kindlasti edukas ning muljet avaldab see, kui kaugel asuvaid objekte on Ukraina väed suutnud Venemaal rünnata.

“Need on väga erinevatel viisidel ilmselt tehtud. Osa droone on lastud lendu Ukraina territooriumilt, osa Venemaa territooriumilt, mis viitab kohalikule infiltreerunud struktuurile. Vene julgeolekujõududel on kindlasti põhjust muretsemiseks,” lausus Vendla.

Vendla märkis, et Samaras tabamuse saanud kolm objekti annavad kokku umbes kümme protsenti kogu Venemaa rafineerimisvõimsusest. “Kui liita juurde mõni päev varem toimunud rünnakud ja viimane, pühapäeva hommikul Krasnodari krais, siis need numbrid tiksuvad kenasti ja see aitab kaasa sõjaürituse pidurdamiseks,” ütles ta.

Edukatel rünnakutel naftatöötlustehaste vastu on kindlasti mõju ka tegevusele rindejoonel, lisas Vendla. “Vastane kindlasti räägib kivinäoga, et mõju pole. Aga kui vaatame protsenti, suus 10, 12 15 protsenti rafineerimisvõimsusest on suur asi. Selle taastamisega läheb suhteliselt kaua,” ütles ta, lisades, et jaanuari kolmandal nädalal tabamuse saanud tehastes pole siiani suudetud tootmist jätkata.

Vendla viitas ka rünnakute tunnetuslikule mõjule venelaste seas.

“Tegu pole väikese operatsiooniga, mis kuskil taamal tiksub, vaid see ulatub Moskvani välja. Selles mõttes see survestab julgeolekujõudusid ja ka sõjaväe otsustajad, õhukaitsesüsteemide liigutamist siseobjektide kaitsmiseks. Ja neid objekte on alati rohkem, mida peab kaitsma, kui õhukaitsesüsteeme. Õhukaitsekate läheb rinde lähistel õhemaks. Ja see on võimalus ukrainlastele,” rääkis Vendla.

Vendla lisas, et kuivõrd Venemaa on väga suur ja väikese asustustihedusega, siis niinimetatud õhukaitsemullid tehakse vaid teatud objektide ümber ning seetõttu saab Venemaa territooriumi õhukaitset võrrelda šveitsi juustuga.

“On alasid, kus pole õhukaitset. Katta Venemaad nii, et see oleks droonikindel, ei ole minu hinnangul võimalik,” lausus ta.

Kolonel Vendla’s remarks highlight the importance of continuously improving Estonia’s air defense capabilities to counter the evolving threat of drones. It is clear that Russia’s potential use of drones in military operations poses a significant challenge. Estonia must prioritize investing in advanced technology and training its defense forces to effectively detect and neutralize drones. Collaboration with international partners and staying vigilant are crucial in safeguarding Estonia’s airspace. Overall, Colonel Vendla’s warning serves as a stark reminder of the need for constant preparedness and adaptation in the face of modern security threats.