Kolkapatrioodid Piret ja Joosep: kolkad tõmbavad ligi erilisi inimesi | Inimesed

2289543h2ffat24

Tere tulemast Eestisse! Kolkapatrioodid Piret ja Joosep on kaks erilist inimest, kes on leidnud oma tee tagasi kodukülla ja avastanud seal oma tõelise kutsumuse. Nende lugu kajastab seda, kuidas kolkad suudavad tõmmata ligi erilisi ja innustavaid inimesi oma lihtsuse ja autentsusega. Piret ja Joosep on suureks eeskujuks sellele, kuidas saab elada täisväärtuslikku elu ka kaugel suurlinnade melust ja kiirustamisest. Lase nende lool end inspireerida ja avasta Eesti kaunis ja võluv külalinnade maailm ise!

“Kui me Joosepiga pere lõime, oli meie kindel soov alustada täiesti oma peremudeli loomisega, kasvatada oma lapsi hoopis uuel moel,” ütles Piret, seitsmeaastase Säde ja peagi üheaastaseks saava Vesse ema. “Mitte et meil oleks midagi halvasti olnud, aga uued põlvkonnad vajavad uusi suundi. Tahtsime oma päritoluperedest natuke distantsi, et meil oleks seda lihtsam teha.”

Pireti sõnul on Hargla ümbritsetud imeliste mändidega ja iga kord kui nad siit abikaasa Joosepiga läbi sõitsid, unistasid nad, et võiksid kord ka selles muinasjutulises ja maagilises väikses külakeses elada. “Elu viiski meid läbi juhuste Harglasse,” on Piret tänulik. “Et me sattusime siia küla keskele, see omakorda viis meid kohaliku kogukonnaga ootamatult kiiresti ja positiivselt kokku.”

Sinna, kust põgenetakse, tuleb just kõige rohkem anda

Noor pere on kindlal veendumusel, et see on nende pere eriline südametee, et elu on viinud nad kohtadesse, kus on vaja arengut. “Elasime korteris, kus polnud mingeid elamistingimusi, sammal kasvas tualetipoti all,” meenutas Piret. “Me võtsime kätte ja tegime selle täiesti korda. Meis tekib kohe eriline vägi, kui me saame midagi korrastada. Miks me ennast kolkapatriootideks nimetame, siis sellepärast, et siit ääremaalt justkui kõik põgenevad minema, aga meie näeme, et sinna, kust kõik põgenevad, tuleb just kõige rohkem anda, ja seal on ka kõige rohkem ruumi, et luua ükskõik mida.”

Soov elada privaatselt, aga mitte eraklikult

Joosepi sõnul on ääremaal elavad vanainimesed tihtilugu kibestunud ja natuke õnnetus seisus. “Aga mitte kõik vanainimesed muidugi, seevastu uued inimesed, kes siia kokku tulevad, ja siia ka jäävad, on sarnase mõtteviisiga ja usuvad maaellu. Neil on uus elulaad ja uus elustiil. Meil pole kodus televiisorit, lapsed ei kasuta nutitelefone, meie pere sõnavara on väga valitud, me toitume nii mahedalt kui võimalik,” loetles Joosep. “Ja meie ümber elavad inimesed sarnase mõtteviisiga, nii et ma ei pea kartma, kui meie lapsed lähevad kellelegi külla. Kolkad tõmbavadki ligi erilisi inimesi.”

Loe rohkem:  Trummar Ott Adamson: jäin oma murega üksi ja tekkisid enesetapumõtted | Inimesed

Nende pere soov on elada privaatselt. Joosep leidis oma kutsumuse majade korrastamises. “Meil on veel ka üks talukoht, mida vaikselt üles ehitame,” lisas ta.

“Mind on motiveerinud kohalikku kogukonnaelu arendama just see, et olla nähtav Eestimaa kaardil,” selgitas Piret. “Väga palju elu käib tänapäeval läbi sotsiaalmeedia ja on oluline, et inimesed näeksid, et maal ka elu käib. Et meie väikeettevõtjad saaksid oma tulemust ka kuskil jagada. Turundus on oluline, sa pead tegema oma kodukanti maitsvamaks, et inimestes tekiks tunne, et vot sinna ma tahan tulla.”

Maal leiavad sädeinimesed üksteist kiiresti üles

Joosepi sõnul ei ole Harglas Eesti sügavaimat järve ega kõrgeimat tippu, aga seal on tohutult kaunis loodus. “Üle piiri on Läti, Karula rahvuspark on selja taga,” loetles Joosep. “Valga suunal on imekaunis Koiva äär, väga palju metsi on siinkandis veel püsti.”

Väiksemates maakohtades ja äärealadel leiavad Joosepi sõnul sädeinimesed üksteist kiiresti üles. “Inimressurss on nii piiratud, et kõik, kes vähegi maal või äärealadel tegutsevad on valinud, et nad elavad küll privaatset elu, aga tahavad panustada, et nad ei elaks üksi tondilosside vahel. Maaelu on praegu mõnelt poolt tehtud väga keeruliseks.”

Hakka kuduma, küll looja annab lõnga

Üks Joosepi hobidest on propageerida julgeid samme maaelu suunas. “Müüte maaelu kohta on nii palju. Näiteks üldjuhul vana maja kordategemine, kui karp on enamvähem, pole üldse väga kallis, uue hoone ehitamine on kallim kui vana hoone korrastamine. Kõige raskem on osta maad, ja see mind häirib, sest maa on suuresti ettevõtjate käes ning nende kätte läheb maa aina rohkem, aga näiteks korterid on maal võileivahinnaga.”

Joosep lähtub oma elus tõdemusest, et hakka kuduma, küll looja annab lõnga. “See lihtsalt toimib nii. Võiksin vinguda ja kriitikat teha, riiklik süsteem pigem suretab maaelu välja, aga inimesed võiksid rohkem maale elama tulla, suvitajaid on palju. Päris raskus on igal pool sama – palju on lagunenud ja tühje talusid.”

Maal on puudus tööjõust, mitte tööst

“Kui sa oled otsustanud, et sa saad hakkama ja tahad elada maal, siis distantsilt tööd teha on väga hea võimalus. Pigem on puudus töötegijatest, raske on leida kvaliteetset töötegijat. Palgavahe on justkui olemas, aga lõpuks on sul Tallinnas ka suuremad kulud, nii et tekkinud kasum voolab kergemini välja. Maal mõtled rohkem läbi, kuhu sa rahaliselt panustad,” ütles Piret.

Loe rohkem:  Mart Kuusk: kui ookeanil hakkama ei saa, siis üks meist läheb haisöödaks | Inimesed

Joosepi sõnul on nende peremudeli loomine kohati iseeneslikult tekkinud ning lähtunud sellest, kuidas nad soovivad oma lastel kasvada lasta. “Lähtun küsimusest, et kas mina loon ruumi või ruum loob mind? Kogu mu ruum, kuidas hommikul mu kulgemine lahti rulluma hakkab. Mina näen, et see on pahupidi. Üldiselt vaatad, et ruum loob meid, olukord on selline ja käitud vastavalt, aga mina olen aastaid proovinud elada nii, et seestpoolt välja, mina loongi ruumi. Lastele soovin seda edasi anda. Proovin hoida neid avatuna. Aga ma pean neile tekitama teatud keskkonna, et nad saaksid nii kasvada. Kui inimesed suudavad kasvada selles vaimus, et juba väikese lapsena sa ise lood oma elu, siis ongi inimene oma saatuse sepp. Loodus lihtsalt meeletult toetab selle keskkonna loomist.”

Inimesed peaksid rohkem usaldama oma südamehäält

“Tänapäevases ühiskonnas on tihti nii, et kui saadakse lapsed, siis see kasvatus läheb üle vanavanematele, sest vanemad peavad käima tööl. Kui vanavanemad aidata ei saa, siis pannakse laps lasteaeda. Lõpuks laps kohtub vanematega ainult õhtuti,” ütles Piret.

Joosepi arvates on tore, kui inimesed iseenda pärast hakkavad oma elulaadi muutma ning see teeb neid õnnelikumaks ja tervemaks. “See on fakt. Minu lapsed on olnud mulle väga suured initsiaatorid ja õpetajad. Noored ja uued hinged toovad ju värskust,” lisas ta.

“Inimesed peaksid rohkem usaldama oma südamehäält, isegi kui mõistus peas seda ei toeta. Algul oled kahe maailma vahel, aga lõpuks hakkavad asjad juhtuma. Ise tuleb võtta härjal sarvist. Igal juhul tuleb olla valmis selleks, et on ebamugav, aga ühel hetkel märkad, et see ebamugavus on hoopis võlu ja voorus,” innustas Joosep noori maale elama kolima.

“Tuleb usaldada seda, et kui tahad endasuguseid inimesi lisaks, siis mine inimeste sekka ja sa tõmbad ligi endasarnaseid inimesi,” lisas Piret.

Kolkapatrioodid Piret ja Joosep on tõestanud, et ka kolkalinnadel on oma võlu ning võimalused meelitada ligi erilisi ja huvitavaid inimesi. Nende lood ja tegemised on innustavaks näiteks sellest, kuidas kohalikud elanikud saavad oma kogukonna elu rikastada ja arendada. Oluline on mõista, et ei ole olemas vaid suurlinnade või pealinnade imelist atmosfääri, vaid ka väiksematel kohtadel on oma ainulaadne võlu ja võimalused. Piret ja Joosep on inspireerivaks eeskujuks kõigile, kes soovivad oma kogukonda paremaks muuta ning panna kaugemad paigad rohkem särama.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga