Kliimaseaduse eelnõu saab avalikuks aprilli lõpus | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Aprilli lõpus saab avalikuks Kliimaseaduse eelnõu, mis on oluline samm meie riigi jätkusuutlikkuse tagamisel. See seadus on suunatud kliimamuutuste leevendamisele ja loodusvarade säästlikule kasutamisele. Eelnõu avalikustamine loob võimaluse kõigile huvigruppidele kaasa rääkida ja anda oma panus keskkonnasõbralikuma tuleviku kujundamisel. Ole osa sellest olulisest muutusest ja astu samm jätkusuutlikuma Eesti suunas!

Kuigi kliimaseaduse aruteludega ollakse veel poole peal, jõuab kliimaministeerium eelnõu avalikkuse ette tuua juba kahe kuu pärast, ütles kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets konverentsil esmaspäeval.

Kasemets ütles, et kliimaministeeriumi eesmärk kliimaseaduse väljatöötamisel on leida Eestile kõige sobivam kliimaneutraaluse teekaart. “Kui alguses oli palju hääli, et milleks seda üldse vaja on ja pidime oma tegevust põhjendama, siis nüüd läheme kliimaseaduse aruteludes järjest praktilisemaks,” rääkis kantsler.

Kasemets rääkis ka, et tema poole pöörduvad mures ettevõtjad, kes kurdavad, et nende hääl ei jää aruteludes kõlama ja et aktivistide ideed on põhilised. “Sama väidavad omakorda aktivistid: et arutelu on ettevõtjate poole kaldu. See näitab, et arutelu läheb korda,” kirjeldas Kasemets.

Ühtlasi mainis Kasemets, et ministeerium on aruteludega poole peal, kuid siiski peaks kliimaseaduse eelnõu aprilli lõpus avaliks saama. “Saame kenasti hakkama, käib tihe töö,” ütles Kasemets.

Kliimaeesmärkide täitmiseks EL-ilt 1,6 miljardit eurot

“Euroopa Komisjoni 2040. aasta eesmärgi taustal on Eesti eraldi välja toodud: kui Euroopa peab CO2 jalajälge vähendama 55 protsenti, siis meie oleme juba kohal. Kuid kui vaatame kahte kuni nelja viimast aastat, siis on olnud Eestis süsinikuemissioonide kasv. Eestis on kasvuhoonegaaside intensiivsus väga kõrge, oleme ikka sisuliselt esiviiskus,” ütles Kasemets.

Eesti vaatab kantseleri sõnul kõiki sektoreid eraldi: energeetika, tööstus, transport, hooned, põllumajandus, jäätmed ja maakasutus.

Kantsler tõi välja ka Euroopa Liidu poolt kliimaeesmärkide täitmiseks suunatavad investeeringud. Euroopa Liidu vahenditest tuleb aastatel 2021-2027 1,6 miljardit eurot. Süsinikuvahenditest tuleb aastatel 2024-2027 1,1 miljardit eurot. “Raha isegi on,” kommenteeris Kasemets.

Kantsler tõi välja ka millistest suurtest teemadest sõltuvad ülemaailmse kliimamuutuse kontekstis Eesti võimalused: võimekus toota suur puhast ja taskukohast elektrit; digi ja andmed; materjalide ringlussevõtmine; vähese heitega kütuse nagu vesinik ja biometaan tootmisvõimekus; kodumaiste ressursside maksimaalne väärindamine ja rannikumajanduse uued võimalused kliimamuutuse kontekstis.

Kliimaministeerium tegi esmaspäeval kliimaseaduse väljatöötamise edenemisest vahekokkuvõtte: räägiti, mida on seni arutatud valdkondlikes töörühmades ning kuidas neid tulemusi arvestades edasi minna. 

Kokkuvõttes võib öelda, et Kliimaseaduse eelnõu avalikustamine aprilli lõpus on oluline samm Eesti püüdlustes kliimamuutustega võitlemisel. See õigusakt on pikaajaline plaan, mis kavatseb vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja toetada rohelise energia arengut riigis. Avalikkuse kaasamine ja arvamuste kuulamine on oluline osa seaduse loomisprotsessist ning see annab inimestele võimaluse kaasa rääkida olulistes keskkonnaküsimustes. Loodetavasti tagab Kliimaseaduse eelnõu tõhusa ja säästva lähenemise keskkonnakaitsele ning aitab kaasa Eesti kliimapoliitika arendamisele.