Kiviselg: Venemaa rünnakute intensiivsus on Ukrainas tõusnud | Välismaa

2109248h062ft24

As the snowflakes gently fall upon the picturesque Estonian landscape, a sense of unease settles over the small nation’s collective conscience. The drums of war are beating louder and closer, with the intensification of Russia’s attacks in Ukraine a stark reminder that Estonia’s geographic proximity to the conflict makes it vulnerable to the whims of global power dynamics. With NATO’s strategic positioning of its forces in the region, the delicate balance of power is set to tip. Estonia’s very survival hangs in the balance, as it nervously waits to see how this ticking time bomb will unfold.

Lahingutegevus Ukrainas jätkub kogu rinde ulatuses ning Vene relvajõudude rünnakute intensiivsus on tõusnud kuni 190 rünnakuni ööpäevas, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem Ants Kiviselg.

Kiviselg ütles iganädalasel kaitseministeeriumi pressikonverentsil, et Vene Föderatsiooni relvajõudude rünnakute intensiivsus on viimastel nädalatel tõusnud isegi kuni 190 rünnakuni ööpäevas, jäädes keskmiselt 150 rünnakuni ööpäevas.

Kiviselg märkis, et kuigi Venemaa on viimastel päevadel suurendanud Ukrainas pealetungisurvet, ei ole neil õnnestunud rindel läbimurret saavutada.

“Venemaa on viimasetel päevadel uuesti suurendanud oma pealetungisurvet, et hoida operatiivtasandi initsiatiivi ning saavutada lähiajale seatud eesmärke, kandes seejuures märkimisväärseid kaotusi elavjõus. Jõudude tasakaal ei võimalda Vene relvajõududel siiski otsustavat läbimurret üheski rindelõigus ning jätkub vaevaline kurnamissõda,” sõnas Kiviselg.

Lahingute raskuspunkt on endiselt Donetski oblastis, kus Vene relvajõudude pealetung jätkub suure intensiivsusega. Peamine lahingutegevus on koondunud jätkuvalt Pokrovski ründesuunal Otšeretine ja Toretski piirkonda ning Tšassiv Jari ümbrusesse. Kiviselg märkis, et selle kaugem eesmärk on hõivata Donetski oblast kogu oblasti piirides.

“Vene Föderatsiooni relvajõududel on õnnestunud enda kontrollitavat territooriumit väikeste taktikaliste edenemistega laiendada Otšeretine piirkonnas, samuti negatiivse arenguna on vastane avanud Toretski ründesuuna, kus on lõunapoolt tehtud taktikaline läbimurre on jõudnud Niu-Jorki suunale,” ütles Kiviselg.

Loe rohkem:  Norra sõjaväejuht hoiatas Vene ohu eest | Välismaa

Samuti toimub ründetegevus Donetskist idas Sumõs, eesmärgiga hõivata Torestki eeslinnad ning Toretski linn isoleerida, lausus Kiviselg.

Kiviselg lisas, et Vene Föderatsiooni relvajõududel on õnnestunud laiendada oma kohalolu Tšassiv Jari idapoolses osa.

Vene vägede reservid on Donetski suunal otsakorral ning see loob võimalusi Ukraina vasturünnakuteks. “Venemaa tugevdab jätkuvalt oma Donetski suuna grupeeringut ning üritab piirkonnas saavutatud edu laiendada. Siiski on Vene vägede kasutatavad reservid otsakorral ning raskuspunktide loomiseks tuleb paigutada ümber väekoondisi ühelt suunalt teisele. See loob omakorda võimalusi Ukrainale vasturünnakute sooritamiseks,” rääkis Kiviselg.

Kiviselg märkis, et kõrgest ründesurvest hoolimata on Ukraina kaitsetegevus püsinud efektiivsena ja Ukraina relvajõududel on mõnes piirkonnas õnnestunud taastada oma initsiatiiv vasturünnakutega.

Ukraina jätkab vasturünnakuid Harkivi suunal Vovtšanskis ning Lõmani suunal Ternõs, kus vastane on löödud taganema.

Teistes rindelõikudes ei ole viimasel nädalal muudatusi toimunud.

“Vene Föderatsioon on jätkanud ka kaudtulelööke piirialadel kui ka tiibrakettide ja suure ulatusega ründedroonide süvalööke Ukraina suuremate asulate ja lennuväljade pihta,” sõnas Kiviselg. Ta lisas, et üheks eesmärgiks on kahjustada lennuväljasid ja sealseid taristuid, et edasi lükata F-16 lennukite saabumine.

“Ukraina omalt poolt on jätkanud süsteemseid süvalööke, hävitades eelhoiatuse ja õhutõrjega seotud objekte Krimmis ning Venemaa territooriumil,” lõpetas Kiviselg.

As Estonia, a nation heavily influenced by its geographic proximity to Russia, closely monitors the developments in Ukraine, we cannot ignore the escalating tensions between Ukraine and Russia. The increasing intensity of Russia’s attacks on Ukraine is a stark reminder of the country’s relentless aggression and disregard for international law. Estonia urges the international community to condemn these actions and support Ukraine’s sovereignty. As a nation that has faced Russian aggression firsthand, we stand in solidarity with Ukraine and call for an immediate ceasefire and a peaceful resolution to the conflict.

Loe rohkem:  Unilever lõpetab jäätise müümise | Välismaa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga