Kinnisvaratehingute koguväärtus langes 2023. aastal 17 protsenti | Majandus

2202568h071ft24

Tere tulemast Eestisse, kus kinnisvaratehingute koguväärtus on langenud 17 protsenti aastal 2023. See majanduslik muutus pakub nii väljakutseid kui ka võimalusi kinnisvaraturul. Kuid see pole mitte ainult Eesti mure, vaid näitab ka ülemaailmset majanduslikku dünaamikat. Olles selle muutuse tunnistajad, on meil võimalus uurida uusi lähenemisviise kinnisvaraäris ja leida uuenduslikke lahendusi, et taastada turu kasv ning luua jätkusuutlik majanduslik tulevik.

Eesti kinnisvaraturu tehingute koguväärtuse langes mullu 17 protsendi võrra, olles kokku ligi viis miljardit eurot, selgub maa-ameti 2023. aasta kinnisvaraturu aastaülevaatest.

Eesti kinnisvaraturul toimus 2023. aastal kokku 51 107 võõrandamistehingut, millest 40 584 olid ostu-müügitehingud. 2022. aastaga võrreldes vähenes tehingute arv 2023. aastal 29 protsenti, sealhulgas ostu-müügitehingute arv 16 protsenti.

“Vähenenud nõudlus mõjutas ka kinnisvaraturul kaasatud rahalise kapitali kogumahtusid, kuid hinnatasemed vähenenud nõudluse taustal veel oluliselt ei langenud,” märkis maa-amet.

Tehingute koguväärtus vähenes võrreldes 2022. aastaga 17 protsendi võrra.

2023. aastal toimus enim tehinguid korteriomanditega (55,1 protsenti) ning kinnisasjade osakaal koguarvust vähenes mõnevõrra (44,4 protsenti). Seejuures oli hoonestusõiguste osakaal väga väike (0,4 protsenti).

Korteriomandite (eluruumide) ostu-müügitehingute arv vähenes võrdluses 2023. aastaga 16 protsenti, seejuures koguväärtus vähenes üheksa protsenti.

Veidi alla poolte (47,7 protsenti) korteriomanditega tehtud tehingutest tehti Harju maakonnas ning korterite mediaanhinnad erinevad maakondades märgatavalt. Kõrgeim mediaanhind oli Harju maakonnas ligi 2800 eurot ruutmeetri kohta ning madalaim Valga ja Ida-Viru maakonnas, kus on mediaanhind umbes 330 eurot ruutmeetri kohta.

Kinnisasjadega tehtud tehingute koguarv vähenes aastaga 17 protsenti.

Korteriomanditega tehtud tehingute koguväärtus vähenes aastaga 0,31 miljardit eurot. Kinnisasjadega tehtud tehingute koguväärtus langes samuti aastaga 0,52 miljardit eurot ning langusesse panustasid enim elamumaa sihtotstarbega kinnisasjad.

Loe rohkem:  Omniva jäi mullu 1,3 miljoniga kahjumisse | Majandus

Hoonestamata elamumaa mediaanhinnad varieerusid 2023. aastal maakondade lõikes oluliselt. Kui madalaimate mediaanhindadega olid Ida-Viru ja Jõgeva maakond, vastavalt 9000 ja 10 000 eurot, siis kõrgeima mediaanhinnaga oli Harju maakond, kus mediaanhinnaks oli 100 000 eurot.

Haritava maa hektari mediaanhind oli 2023. aastal 6500 eurot, mis on umbes neljandiku võrra suurem kui 2022. aastal.

Kõrgeim haritava maa hinnatase oli 2023. aastal Jõgeva ja Põlva maakondades.

Kasvava metsaga metsamaade mediaanhinnaks terves Eestis oli ligi 7139 eurot hektari kohta.

Korteriomandite (eluruumide) ostu-müügitehingute arv vähenes võrdluses 2023. aastaga 16 protsenti, seejuures koguväärtus vähenes üheksa protsenti.

Veidi alla poolte (47,7 protsenti) korteriomanditega tehtud tehingutest tehti Harju maakonnas ning korterite mediaanhinnad erinevad maakondades märgatavalt. Kõrgeim mediaanhind oli Harju maakonnas ligi 2800 eurot ruutmeetri kohta ning madalaim Valga ja Ida-Viru maakonnas, kus on mediaanhind umbes 330 eurot ruutmeetri kohta.

Kokkuvõttes näitab kinnisvaratehingute koguväärtuse 17 protsendiline langus 2023. aastal majanduse tugevat mõju. See võib olla tingitud erinevatest teguritest, sealhulgas COVID-19 pandeemia mõjust ja majanduslikust ebakindlusest. Kuigi langus võib tunduda murettekitav, võib see pakkuda ka uusi võimalusi kinnisvaraturul. Oluline on jälgida edasisi arenguid ja kohaneda uute tingimustega. Samal ajal võivad investorid ja omanikud kaaluda erinevaid strateegiaid, et kohaneda turu muutustega ja leida võimalusi kasumi teenimiseks ka keerulisel ajal.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga