Tere tulemast Eestisse, kus kiirreageerijad on vapralt valmis vastu astuma kõige ohtlikumatele väljakutsetele. Nende inimeste vaprus ja kiire reageerimisvõime on elupäästvad igapäevastele olukordadele, mis võivad muutuda äärmiselt riskantseks. Nad on Eesti kangelased, kes ohverdavad enda turvalisuse teiste heaks. Olles pühendunud ja professionaalne meeskond, on nad alati valmis tegutsema ja riske võtma, et kaitsta oma kogukonda. Tutvuge nende lugu ja saage aimu sellest, kuidas nad püsivad vaprad ka kõige keerulisematel hetkedel.
Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri operatiivbüroo juht Aigro Raudsepp rääkis R2 saates “Hommik!”, et kiirreageerija kõige olulisem omadus on, et ta oleks nutikas ja tark, keha saab alati treenida. Kiirreageerijate töö üks osa on tegeleda narkodiilerite, tapjate ja vägistajatega ehk siis käia ohtlikumatel väljakutsetel.
“Roheline vorm aitab kiirreageerijatel rohkem maastikuga sulanduda, sest kiirreageerijate töö on hästi vaheldusrikas ja ei toimu ainult linnakeskkonnas,” selgitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri operatiivbüroo juht ehk maakeeli kiirreageerija Aigro Raudsepp, miks meenutavad nende ametivormid pigem kaitseliidu vormi.
Töö ajal peavad kiirreageerijad reageerima koheselt, vabal ajal on nende reageerimisaeg 15 minutit. Neil on varustus, kuhu kuulub kuulikindel vest, kaks relva, kiiver kuulikindla visiiriga ja veel mõningaid asju, alati kaasas. “Üks kõige värvikam kord, mida mäletan, olime baasis, meil oli rahulik puhkehetk, kui järsku ülemus tuli suure hooga, lõi jalaga ukse lahti, et nüüd on minek ja poolteist tundi hiljem olime kopteriga juba öise Tartu kohal. Tegemist oli keerulise politseioperatsiooniga, ühe kiireloomulise transpordiga,” meenutas Raudsepp, kes tahtis juba 1. klassis politseinikuks saada.
Kiirreageerijaid eristab K-komandost see, et K-komando ehk siis eriüksus teeb rohkem etteplaneeritud operatsioone ja nende tegevuse eesmärk on rohkem terrorismivastane võitlus. Kiirreageerijate eesmärk on jõuda kiiresti kohale, nende valmisoleku aeg on oluliselt kiirem ning sündmused ei ole etteplaneeritud, sest planeerimiseks pole lihtsalt aega.
Kiirreageerijate töö jaguneb laias laastus kaheks. “Üks on patrullitöö, käiakse ohtlikumatel väljakutsetel, teine osa tööst on koostöö kriminaalpolitseiga, kus on vaja kinni pidada narkodiilereid, tapjaid, vägistajaid ja teisi ohtlikke inimesi, kes ei taha vangi minna,” selgitas Raudsepp.
Tema sõnul on kiirreageerija kõige olulisem omadus, et ta oleks nutikas ja tark. “Keha saab alati treenida. Tähtsaim on see, et sul on võitlejahing sees. See töö on ikkagi selline, kus sa pead pätti puudutama. Kui me tahame päti kinni pidada, siis see on rünnak,” lisas ta. “Meil on vaja nutikaid, sirge seljaga poisse, kes tahavad panustada Eestisse.”
Kokkuvõttes võime öelda, et kiirreageerijad on oma tööga väga vajalikud ning nad seisavad ohtlike olukordadega silmitsi iga päev. Nende pidev valmisolek ja kiire reageerimisvõime aitavad päästa elusid ja tagada turvalisuse ühiskonnas. Me peaksime hindama nende eneseohverdust ja pühendumust ning tänama neid nende panuse eest meie ühiskonna turvalisuse tagamisel. Loodame, et kiirreageerijad saavad ka tulevikus vajaliku toetuse ja tunnustuse oma raske töö eest.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus