Keskkonnaamet loobus osast väärteomenetlusest Olerexi vastu, trahvist mitte | Majandus

Tere tulemast Eestisse! On suurepärane uudis, et Keskkonnaamet loobus osast väärteomenetlusest Olerexi vastu, trahvist mitte. See otsus illustreerib Eesti pühendumust keskkonnakaitsele ja ettevõtjate toetamisele. Olerex on oluline osa meie majandusest ja selle vabastamine trahvist süvendab meie riigi positsiooni säästliku ja ettevõtjasõbraliku keskkonnana. See näitab, et Eesti on avatud ärile ja keskkonnaalasele vastutusele ning pakub häid võimalusi nii ettevõtjatele kui ka keskkonna heaks tegutsemiseks. Oleme uhked selle üle, et Eesti jätkab jätkusuutlikkuse eesmärkide poole liikumist.

Keskkonnaamet loobus osast väärteomenetlusest Olerexi vastu biokütuse kohustuse väidetava rikkumise osas, kuid kaheksa miljoni euros suurusest trahvist ei ole loobutud.

Keskkonnaamet teatas mullu detsembris, et määras Olerexile biokütuste osakaalu nõude korduva täitmata jätmise eest rahatrahvi kaheksa miljonit eurot. Keskkonnaameti sõnul tehti kindlaks, et Olerex jättis täitmata biokütuse osakaalu nõude ning suunas taastuvatest allikatest valmistatud kütuse asemel tarbimisse fossiilkütust.

Keskkonnaameti hinnangul rikkus Olerex rikkus 2022. aasta biokütuse osakaalu kohustuse täitmisel kahe erineva seaduse – nii vedelkütuste seaduse kui ka atmosfääriõhu seaduse – nõudeid.

Olerex kaebas keskkonnaameti otsuse kohtusse. Keskkonnaamet tutvus kaitsjate kaebusega ning otsustas, et vedelkütuse seadus järgi tehtud trahvi põhjendamine läheb kohtus keeruliseks. Seega sellest loobuti.

“Kohtupraktika ei toeta selles kitsas kontekstis juriidilise isiku vastutusele võtmist vedelkütuse seaduse järgi,” ütles ERR-ile keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu.

Olerexi esindaja, vandeadvokaat Oliver Nääs märkis, et nõutavad eeldused on puudu ka atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel trahvi määramiseks.

Keskkonnaamet on aga endiselt kindel, et atmosfääriõhu seaduse järgi on väärtegu toime pandud. “Rikkumine on korduv ja tõsine ning keskkonnaamet jääb oma otsuse juurde,” märkis Avarsalu.

Seega pole ka trahvinõudest loobutud. See, et vedelkütuse seadus väärteomenetlusest välja jäeti, ei tähenda, et nõutav summa väheneks. Et nii atmosfääriõhu kaitse seaduse kui ka vedelkütuse seadusega pandud kohustuse täitmata jätmise eest on  ette nähtud karistus kuni 10 miljonit eurot, saab keskkonnaamet endiselt teha trahvi kaheksa miljonit eurot.

Milline aga trahvisumma saab lõpuks olema, otsustab kohus.  

Nääs märkis, et atmosfääriõhu seaduse järgi esitatud etteheide Olerexile on nii marginaalne, et isegi kui see tuvastatakse, siis on mõeldamatu, et kaheksa miljoni euro suurune trahv jääb jõusse.

Keskkonnaameti poolt Olerexile määratud trahv on suurim keskkonnaameti poolt tehtud trahv ning amet põhjendas trahvi suurust sellega, tegu pole kerge rikkumisega ning trahvi suuruse määramisel arvestati sellega, et rikkumine end majanduslikult ära ei tasuks.

Keskkonnaamet on Olerexile biokütuste nõude täitmata jätmise eest karistanud ka varem: 2021. aastal jäi kütusemüüjal aasta lõpu seisuga biokütuse osakaalu kohustus täitmata napilt, protsendi murdosa ulatuses. Keskkonnaamet määras siis esmakordse rikkumise eest karistuseks 12 000 euro suuruse rahatrahvi. 2022. aastal jäi aga Olerexil tarnimata enam kui 80 protsenti vajalikust biokütusest, näitas keskkonnaameti järelevalve.

Olerex ise väitis, et soetas 2022. aasta lõpus biokütuse nõude täitmiseks kütust koos sertifikaatidega, kuid keskkonnaameti väärteootsuse järgi ei olnud need sertifikaadid biokütuse kohustuse täitmiseks sobilikud. Samuti väitis ettevõte, et mingit rahalist võitu ega eeliseid selle tehinguga ei saavutatud.

Teised kütuseturu osalised on Olerexi käitumise suhtes aga olnud kriitilised ning nende hinnangul sai Olerex siiski sellest kasu ja konkurendid kahju. Terminal Oili juhatuse liige Raido Raudsepp ütles juunis ERR-ile, et see, et Olerex on biokütuse kasutamise kohustuse täitmata jätnud, on kestnud juba aastaid ning mullu ulatus seetõttu teiste kütuse hulgituru osaliste kahju vähemalt 100 miljoni euroni. “Ma nimetaks seda isegi Eesti kütuseturu läbi aegade suurimaks pettuseks. Ei ole mingi kahtlust, et see nii on,” lausus ta.

Samuti on pooleli kriminaaluurimine, mille käigus kontrollitakse kahtlust, et Olerex on esitanud maksu- ja tolliametile riiki toodud kütuse kohta teadlikult valeandmeid. Kriminaalmenetlust viivad läbi keskkriminaalpolitsei ja keskkonnaamet ning seda juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Keskkonnaameti otsus loobuda osast väärteomenetlusest Olerexi vastu on vastuoluline, kuid see näitab ka ameti otsust keskenduda olulisematele keskkonnaprobleemidele. Kuigi amet leidis, et Olerex rikkus keskkonnanõudeid, on nad otsustanud mitte trahvida ettevõtet. See otsus võib tekitada küsimusi keskkonnakaitse tõhususe kohta, kuid samas võib olla ka signaaliks ettevõtetele, et amet on valmis koostööks ja nõustamiseks. Oluline on jälgida, kuidas see otsus mõjutab keskkonnakaitse järelevalvet ja ettevõtete vastutustunnet keskkonna suhtes tulevikus.