Keilas valmis omapärase välimusega laululava | Eesti

Tere tulemast Keilasse, kus hiljuti valmis värvikas ja omapärane laululava, mis pakub külastajatele unustamatuid muusikaelamusi. See pilkupüüdev rajatis on tõeline kunstiteos oma ainulaadse välimuse ja akustikaga. Keila uus laululava on saanud paljude muusikasõprade lemmikukohaks ning pakub lõõgastavat ja meeleolukat keskkonda nii kohalikele elanikele kui ka külalistele. Tulge ja avastage enda jaoks see imeline koht, kus saate nautida muusikat ja looduse ilu üheskoos.

Keilas sai kasutusloa uus laululava, mis paistab silma oma eriskummalise välimuse poolest. Kui kohalikud inimesed on mures, kas esinejad lavale ära mahuvad, siis arhitekti hinnangul on tegu paigaga, mida saab kasutada nii esinemispaiga kui ka uisuväljakuna.

Keila laululava on avatud ja kohalikud ei hoia selle iseloomustamisel värve tagasi. Seda on nimetatud nii okastega taldrikuks, naeltega piinakambriks kui ka modernseks käkiks. Lauluväljaku kõrval elav Õnne on uue lava võimalused sõbrannadega põhjalikult läbi arutanud.

“Me saime siin juhuslikult kokku ja arutasime ja me otsisime siin ainult vigu. Väga palju (vigu) ja väga palju arusaamatusi. Kui laululaval peaks olema taga taust ja kuidas see akustika hakkab siin olema. Väga must on see kruusane ala meie mõttes, mis siin istmete vahel on,” rääkis Õnne.

Aga kõige enam teeb kohalikele muret see, kuidas laulajad nii väiksele lavale ära mahuvad ja miks on pealtvaatajate jaoks nii vähe ruumi. Arhitekt Johan Tali sõnul mahutab lava 1000 lauljat ning istekohti on sama palju kui varemgi. Tali sõnul oli vana laululava liiga suur ja alakasutatud.

“Ülesanne oligi see laululava ühest küljest uuesti mõtestada, kooskäimise ja sündmusruumi. Argisem ülesanne oli, et me peame selle pargi korda tegema. Mõnes mõttes on nüüd suur paviljon keset seda parki,” ütles Tali.

Tali sõnul on korda tehtud ala multifunktsionaalne, näiteks lava ümbritsev betoon muutub järgmisel talvel liuväljaks. Ruumi on ka näiteks laatade või toidutänava tegemiseks.

“Et see muutuks rohkem linnaelutoaks, avalikuks platsiks, kus saabki teha erinevaid asju, mitte ainult laulda ja tantsida. Seetõttu on see lava poolitatud, kus saab teha 300 inimesele üritust ja siis on suurem pool, kus 1500 kohta,” lausus Tali.

Kui Keila inimesed pelgavad, et pikemad mehed võivad pea vastu lavavalgustust ära lüüa, siis Tali sõnul on kõik 3D mudelitega läbi proovitud ja seda ohtu ei tohiks olla.

Arhitektuuriloolase Karin Pauluse sõnul on arhitektidel õnnestunud tuua laululavale elu ja tegevust.

“Juba praegugi on näha, kuidas need künkad, mis on osaliselt aiaga piiratud, meelitavad lapsi ja pensionäre jalutama ja ronima ja moodsat arhitektuuri kritiseerima,” lausus Paulus.

“Need funktsioonid, mis siin juures on, on suurepärased. Kas või see, et sul on normaalne avalik käimla, kus sa saad käsi pesta ja oma käekoti kuhugi panna. Siis see väliklass. Las see olla teistmoodi, sest olgem ausad, ega Keilasse ei tulda Rõõmu kaubamaja vaatama,” lisas ta.

Juuni alguses toimuval Harjumaa laulupeol selgub, kas tegelikult ka akustika toimib ning kas pikemad koorilauljad võivad siiski oma pea ära lüüa.

Kokkuvõttes võib öelda, et Keilas valminud omapärase välimusega laululava on suurepärane näide Eesti kultuuripärandi ja arhitektuuri kooslusest. See ainulaadne ehitus pakub mitmekülgseid võimalusi erinevate kultuuriürituste korraldamiseks ning toob piirkonda kindlasti rohkem külastajaid. Omapärase välimusega laululava on heaks näiteks sellest, kuidas kaasaegne arhitektuur võib sulanduda harmooniliselt traditsiooniliste väärtustega, luues midagi uut ja põnevat. Keila laululava on kindlasti uhke saavutus nii kohalikule kogukonnale kui ka kogu Eestile.