Keelesäuts. Keel kui tolmuimeja | Kirjandus

Tere tulemast Keelesäutsu-sündmustele, kus arutame keele ja kirjanduse põnevaid teemasid! Sel korral uurime, kuidas keel toimib nagu tolmuimeja, neelates endasse erinevaid mõjutusi ja väljendades neid läbi kirjanduse. Meie ekspertide paneeldiskussioonid ja interaktiivsed töötoad pakuvad ainulaadset võimalust mõista keele ja kirjanduse sügavamat olemust ning nende omavahelist seotust. Olenemata sellest, kas oled keele- ja kirjandushuviline või lihtsalt uudishimulik, saad kindlasti meie üritustelt palju uusi teadmisi ja inspiratsiooni kaasa võtta. Tulge avastage keele ja kirjanduse imeline maailm koos meiega!

Keeleteadlane David Crystal on inglise keelt võrrelnud tolmuimejaga, sellega pidas ta silmas keele omadust sõnu teistest keeltest laenata. Ja et sõnad jäävad alles ka keelde, millest nad laenatakse, ei mõelnud keeleteadlane seda, et keeled imeksid teistest keeltest prahti ja et need teised keeled saaksid seeläbi sõnarämpsust puhtaks, kirjutab Tiina Paet seekordses keelesäutsus.

Võrdlus tolmuimejaga sobib suurema osa keelte, seal hulgas eesti keele kohta. Sõnaraamatutesse ei saa sõnad muidugi iseenesest, vaid sõnaraamatu koostaja paneb nad sinna. Kui seni on õigekeelsussõnaraamatutes mõne võõrsõna juures antud soovitus kasutada hoopis omasõna, siis järgmises, 2025. aastal ilmuvas ÕS-is esitatakse omasõnad, võõrsõnad ja tsitaatsõnad sünonüümidena ning üldjuhul ilma koostajate eelistusteta. Seejuures on arvestatud esiteks seda, et sõnad on sõnaraamatus ilma kontekstita, samas tegelikus keelekasutuses sõltub sõnavalik kontekstist. Teiseks usaldavad sõnaraamatu koostajad kasutajaid tegema oma valikuid ise. Valikut aitab teha rubriigis “ÕS selgitab” antav info sõna etümoloogia, aga ka kasutussageduse jm kohta. Mõnel juhul leiab ka selgituse, et omasõna võib olla mõistetavam, nt sõna harvester asemel langetustraktor.

Laenulist päritolu on suurem osa eesti keele sõnu (näiteks ka raadio ja eeter) ja ainult omasõnadega oleks peaaegu võimatu väljenduda. Võõrsõnu on peetud ohuks eestlaste identiteedile ja iseolemisele, seda eriti poliitiliselt keerulistel aegadel ning seetõttu on võõrsõnu jõuliselt tõrjutud. Samas ei ole võõrsõnade tulekut keelde võimalik takistada ja seetõttu jälgivad nüüdisaja keelekorraldajad neid tulnukaid avatud meelega, pakkudes eesti keelde sobivaid mugandeid ja omakeelseid vasteid ning jälgides nende omaksvõttu. 

Uurimused näitavad, et soovitused eelistada omasõna või sugulaskeele laenu võõrsõnale, ei ole tavaliselt toiminud. Sõnavalikut mõjutavaid tegureid on palju, näiteks eelistab keelekasutaja soovituste kiuste soome laenule ristlus hoopis sõna kruiis, mis on eesti keelde tulnud inglise keele kaudu hollandi keelest. Soovitus uut sõna mitte laenata, kui keeles on juba sama nähtuse kohta (oma)sõna olemas, ei ole keelekasutuses mõju avaldanud. Üks põhjuseid on inimesele igiomane soov mitmekesiselt väljenduda. 

Teksti puhul on olulisim selge mõte ja rikas keelekasutus. Kui sinu teksti sobib paremini eesti omasõna, siis kasuta seda. Kui võrrelda sõnade kasutusandmeid, siis on näha, et hämara sisuga või mitmetimõistetavaid sõnu väga laialdaselt ei kasutatagi, sest enamasti on teksti loomise eesmärk oma sõnumi arusaadavaks tegemine. Või kui eesmärk ongi hägune väljendus, siis ei piira teksti loojat ükski soovitus. 

Võõrsõnu ei pea kartma ega vältima, sest nad ei ohusta eesti keelt. On hea teada, et ükski keel ei laena end surnuks. 

*

Loe lisaks

Anna Verschik 2012. Keelekontaktide uurimise võlu (ja kasu). Keel ja Kirjandus nr 8-9.

Demokraatlik ühiskond vajab ka demokraatlikult saadud võõrsõnu.  Airika Harriku intervjuu Tiina Paetiga.  Novaator 24.11.2023 

Tiina Paet 2023. Võõrainese kinnistumine eesti keeles: keelekorralduslik ja leksikograafiline vaade. Doktoritöö. Tartu Ülikooli kirjastus. 

In conclusion, “Keelesäuts. Keel kui tolmuimeja | Kirjandus” provides a thought-provoking exploration of the power and complexities of language. The analogy of language as a vacuum cleaner is both unique and enlightening, shedding light on the ways in which language can sweep up and shape our thoughts and perceptions. The book encourages readers to consider the ways in which language influences our understanding of the world and the importance of actively engaging with language to avoid being passively molded by it. Overall, “Keelesäuts. Keel kui tolmuimeja | Kirjandus” offers valuable insights into the intricate nature of language and its impact on our lives.