Keeleameti hinnangul peavad ka kooli abitöötajad eesti keelt valdama | Eesti

Eesti Keeleamet on rõhutanud, et kooli abitöötajate oskus eesti keelt vabalt valdada on äärmiselt oluline. Keeleamet on seisukohal, et abitöötajad mängivad olulist rolli õpilaste keeleoskuse arendamises ning nende endi keeleoskus peaks olema eeskujulik. Kooli abitöötajad on õpilaste jaoks olulised eeskujuks ning nende hea keeleoskus aitab kaasa keele normide järgimisele ja paremale integreerumisele eestikeelsesse keskkonda. Eesti keele valdamine on võti edukale õppimisele ja õpetamisele ning kooli abitöötajad peaksid olema selles valdkonnas eeskujuks.

Keeleamet tegi haridusministeeriumile rea ettepanekuid, millega täpsustada keelenõuete määrust. Plaani järgi peaksid kõigi koolide riidehoidjad, koristajad, kokad ja teised abitöötajad valdama eestikeelsele õppele üleminekuga seoses eesti keelt A2 tasemel.

Mitmed koolid on pöördunud keeleameti poole ja küsinud, millised keelenõuded kohalduvad eestikeelsele õppele üleminekul koolikokkadele. 

“Meie oleme teinud ettepaneku, et A2 tasemel võiks kokk, kes õpilastega suhtleb – ta keedab pudru valmis, aga ka jagab ja küsib, kas maitses ja kas tahad juurde. Või kui laps tahab midagi küsida, siis kokk võiks osata neid asju selgitada. Ja ilmselt A2 tasemest piisaks,” lausus keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk.

Koristustöötajatele tuleks ettepaneku järgi kehtestada keelenõuded juhul, kui nad õpilaste ja õpetajatega koolis reaalselt suhtlevad. Kui toitlustus- või koristusteenuse tellib kool mõnelt ettevõttelt, nihkub vastutus teenusepakkujale.

“Firma ülesanne on värvata sellised töötajad, kes valdaksid keelt, kui nendele juba on selline nõue seatud. Meil on leping olemas, kirjutame lepingule alla ja siis peaks see punkt seal olema, et vastastikku kõik peavad jälgima seda seadust ja lepingut,” lausus Lasnamäe gümnaasiumi direktor Oksana Joganson.

Haridusministeerium ütleb, et mõistab kooli abitöötajate keelenõude vajalikkust, kuid pole veel oma otsuseid langetanud.

“Eestikeelsele õppele ülemineku reform, mille toetamiseks ja jõustamiseks me kõiki neid muudatusi teeme, lähtub väga palju sellest, et laps, kes väga palju oma igapäevasest ajast veedab haridusasutuses, peaks viibima eestikeelses keskkonnas. Kas nüüd konkreetselt kokkade puhul on vaja tõsta keeleoskuse taset, seda on täna raske ja vara öelda,” lausus haridusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson.

Lisaks tegi keeleamet ettepaneku keelenõuete määrusesse lisada treeneri ametinimetus, mille miinimumnõue võiks olla vähemalt B1. Määruse täiendus annaks kindluse, et kõikidele treeneritele kohalduks eesti keele oskuse nõue, seda ka huvikoolides.

“Õpetajate keelenõuded kohalduvad ka huvikoolide õpetajatele, aga treeneritel keelenõudeid ei ole. Ja ilmselgelt, kui tuleb uus nõue, siis on mõistlik ka mingisugune üleminekuaeg, näiteks kaks aastat,” ütles Tomusk.

Keeleameti hinnangul on oluline, et kõik kooli abitöötajad valdaksid eesti keelt. See tagab parema suhtlemise õpilaste, vanemate ja kolleegidega ning aitab luua turvalisema ja toetavama õpikeskkonna. Eesti keele oskus on oluline osa Eesti kultuurist ning kogukonna ühtsusest. Seetõttu peaksid kõik kooli abitöötajad püüdlema selle keele oskuse poole, et kaasa aidata õpilaste arengule ja hariduse kvaliteedile Eestis.