Karmistuvad keelenõuded raskendavad välismaalt õpetajate palkamist | Eesti

Estonia is facing a challenge in hiring foreign teachers due to stricter language requirements. The tightening of language regulations is making it more difficult for schools to attract qualified educators from abroad, resulting in a shortage of teachers in certain subjects. This issue not only hinders the diversity and internationalization of the education system but also has a direct impact on the quality of education provided to students. As Estonia strives for excellence in its education system, finding a balance between language proficiency and attracting foreign talent is crucial for the country’s future success.

Kuigi Eestis tegutsevad rahvusvahelised koolid on mures, et karmistuvad keelenõuded raskendavad veelgi välismaalt õpetajate palkamist, siis haridusministeerium keelenõudeid leevendada ei plaani.

Eestis on seitse rahvusvahelist kooli, kus õppetöö toimub võõrkeeles. Näiteks Euroopa Kooli regulatsioon näeb ette, et võõrkeeles õpetav pedagoog peab seda keelt kõnelema emakeelena, nii et enamasti tuleb õpetaja leida välismaalt. Eesti aga tahab, et koolid ei sõlmiks enam pikaajalisi töölepinguid õpetajaga, kes ei ole teinud eesti keeles B2 keeletaseme eksamit.

Haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamsoni sõnul ei ole keelenõuetes midagi uut ja rahvusvaheliste koolide õpetajatele on juba tehtud erand.

“Neil on tegelikult alates Eestisse tulekust viis aastat aega, et oma eesti keele oskus B2-tasemele viia,” ütles Adamson ERR-ile. Tema hinnangul ei tohiks keeleeksami nõue inimesi eemale peletada. “Jah, kui inimene ei ole Eestis põhiharidust, keskharidust, kõrgharidust või kutseharidust omandanud, siis tõesti saab keeleoskus tõendada ainult tasemeeksamiga, aga ka teistes riikides on põhimõtteliselt sarnane süsteem.”

Tallinna Euroopa Koolis peaksid ligi pooled õpetajad 1. augustist ette näitama keeleeksami tõendi B2-taseme kohta. Kooli direktor Ian Karell on mures: “Kõige raskem on see, et äkki augustis peame alustama ilma õpetajateta. Me ju teame, kui raske on siia Eestisse õpetajaid tuua.”

Tallinna Rahvusvahelise Kooli direktori Olavi Otepalu sõnul on praegu koolis ligikaudu pool õpetajatest tööl tähtajatu lepinguga. Kui viieaastase Eestis viibimise järel hakatakse keeleeksamit nõudma, ei ole õpetajad enam pikaajaliste lepingute nõus ja kool peab tihedamini uusi õpetajaid otsima, usub Otepalu.

“See on koolile väga suur kulu, sest välismaalaste maale toomisega kaasnevad ka asjaajamise kulud, näiteks seoses viisade ja elamislubadega. Kool peab maksma tasu ka välismaalt värbamise tööportaalidele, samuti on väljaõpe äärmiselt kallis,” loetles Otepalu.

Nii Karell kui ka Otepalu rõhutasid, et saavad keeleoskuse ja lõimimise vajadusest täielikult aru, aga keelenõue võiks olla leebem.

“Tase B2 võib tunduda mõnevõrra liiga range, B1 tase võiks olla piisav,” ütles Otepalu. Ta loodab paindlikku lähenemist ka nende puhul, kes on töötanud kauem kui viis aastat.

“Võiks silmas pidada ka seda, kui kaua nad pärast seda veel Eestis töötavad. Kui tööleping lõpeb pärast seda näiteks aasta või kahe jooksul, siis võiks sätestada nii, et töötaja saab vähemalt jooksva õppeaasta lõpetad. Aga sealt edasi ei peaks siis pikendust andma,” sõnas Tallinna Rahvusvahelise Kooli direktor.

“Tulevikus on ka see mure, et keeruline on õpetajaid Eestisse saada, kui nad teavad, et selline keele nõu eksisteerib. Me tahame, et õpetajad jäävadki Eestisse. Me ei taha, et nad tulevad Eestisse ainult üheks. kaheks või kolmeks aastast, vaid pigem soovime, et nad jääksid siia,” lisas Ian Karell.

Haridus ja teadusministeerium peaks oma määruse-eelnõu valmis saama ja valitsusele saatma paari nädala jooksul. Andero Adamsoni sõnul täiendavaid erandeid ilmselt siiski ei tehta

“Otsuse teeb valitsus, aga Haridus- ja teadusministeeriumi seisukoht on küll, et meil ei ole mitte ühtki põhjust seda nii-öelda leevendust teha. Kui me hakkaksime kuskil leevendama, siis ilmselt ka venekeelsed koolid tuleksid täpselt sedasama erandit nõudma, Riigil peab olema siiski ühtne poliitika. See suur eesmärk on ju tekitada Eestis sidusat ühiskonda, nii et me kõik saame igas eluvaldkonnas eesti keelega kenasti hakkama,” sõnas Adamson. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et karmistuvad keelenõuded võivad tõepoolest tekitada välismaalt õpetajate palkamisel takistusi. See võib omakorda mõjutada meie haridussüsteemi ning õpilaste õppimisvõimalusi. Samas on oluline leida tasakaal keeleoskuse ja pedagoogiliste oskuste vahel ning võimaldada ka välismaistel õpetajatel võimalus end tõestada ning anda oma panus Eesti haridusmaastikule. Oluline on leida lahendusi, mis võimaldaksid välismaiste õpetajate kvalifikatsiooni hindamist paindlikumalt ning aidata kaasa keeleõppele ja kultuuridevahelisele suhtlusele meie ühiskonnas.