Kari Käsper: nutikalt juhitud ränne aitab Eestit | Arvamus

2289096he386t24

Kari Käsper believes that smartly managed migration can greatly benefit Estonia. In a country with a declining population and aging workforce, attracting skilled immigrants is crucial for economic growth. Käsper advocates for policies that not only attract talent but also integrate immigrants into Estonian society. By embracing diversity and encouraging innovation, Estonia can thrive in the global economy. Kari Käsper’s insights on migration offer a fresh perspective on how Estonia can leverage its demographic challenges into opportunities for a brighter future.

Rännet raamistatakse Eesti avalikus diskussioonis sageli äärmuslikel viisidel. Ühe osa jaoks on ränne lahendus Eesti majandust kimbutavatele tööjõupuuduse ja vähese sündimuse probleemidele, kultuuri ja hariduse rikastamise vajalik osa ning ranged immigratsioonireeglid ajast ja arust. Teiste jaoks on ränne suur oht Eesti julgeolekule ja rahvana püsima jäämisele, kasutatakse hirmutavaid väljendeid nagu ränderünne või massiimmigratsioon.

Ränne on inimkonna ajaloo peamine osa, alates sellest, et ka eestlased on kunagi siia maatükile rännanud. Seega senikaua, kui Eestis ja maailmas on inimesed, rändavad nad siia ja siit: tööle, õppima, peret looma. Kuni maailmas on sõjad, konfliktid, keskkonnakatastroofid ja majanduslik ebavõrdsus, on inimesed sunnitud rändama ka kaitset või paremat elu otsides. See on inimesele omane.

Rändesaldo olnud positiivne

Rändestatistika näitab, et juba alates 2015. aastast on Eesti nn rändesaldo olnud positiivne: Eestisse tuleb igal aastal elama mitu tuhat inimest rohkem, kui siit välja rändab, nende hulgas ka tagasipöörduvad eestlased.

Ränne ei ole ainult Tallinna või suurte linnade teema, ka väikestes kohtades on üha rohkem värskelt Eestisse sisserännanud inimesi. See on toimunud samal ajal suhteliselt juhuslikult ja selge rändepoliitilise suunata. Küsimus ei ole Eestisse tulevate inimeste arvus, vaid selles, milleks, kauaks, kuidas ja kuhu nad tulevad. Teaduspõhist ja pika vaatega rändepoliitikat Eestil pole, kuigi vajadus rännet paremini juhtida on olemas.

Tõuke ja vajaduse rändepoliitika aruteluks annavad ka arengud Euroopa Liidu tasandil, kus on rände- ja varjupaigaõiguses on oodata suuri muutusi juba lähiajal. Nende muudatuste tulemusel on peatselt vaja kõigis liikmesriikides mitmed rännet ja varjupaika puudutavad õigusaktid lahti võtta ja uuesti kokku panna.

Loe rohkem:  Andres Noodla: lähtudes julgeolekust peaks riik suutma toota tarbitava elektri | Arvamus

Pikemas perspektiivis vajab rändepoliitika läbimõtlemist selleski osas, mida teha nendega, kelle kodu on kliimakatastroofi süvenemise tõttu elukõlbmatuks muutunud ja kes seetõttu uut elukohta vajavad.

“Rändepoliitika peaks hõlmama rände kõiki dimensioone, mitte piirduma majandus-, kliima- või sundrände teemadega.”

Rändearutelu on mõttekas pidada selle üle, kuidas ränne oleks paremini kontrollitud, ennustatav ja turvaline. Rändepoliitika peaks hõlmama rände kõiki dimensioone, mitte piirduma vaid eraldi majandus-, kliima- või sundrände teemadega, sest need on omavahel seotud.

Mõistlik rändepoliitika suudab tagada nii julgeoleku kui ka avatuse, aga see nõuab ühiskonna kõigilt liikmetelt suuremat pingutust ja usaldust nii teineteise kui ka riigi suhtes.

See nõuab ühiskondlikku arutelu ja arusaama, kvaliteetseid andmeid ja rändeprognoose, vastutustundlikke välistööjõu värbajaid, lihtsat ja kiiret kvalifikatsioonide tunnustamist või täiendõppe võimalusi, hästi toimivat, paindlikku ja inimkeskset kohanemistuge, mitmekesisust ja erinevusi arvestavat haridus-, töö- ja linnakeskkonda, tarka ja läbimõeldud piirihaldust ja loamenetlust, koostööd rändeteekondadel asuvate riikide vahel ja palju muud.

Ühiskondlik konsensus rändeküsimuses on neist ehk kõige keerulisem. Ülemaailmse ränderaamistiku arutelu 2018. aasta sügisel viis Eesti valitsuse kriisi, kusjuures arutelu ei käinud raamistiku sisu ega seal sisalduva 23 üpris pragmaatilise eesmärgi üle, vaid õigusteadlased murdsid pikalt pead hoopis selle üle, kas ÜRO peaassamblee mittesiduv dokument on ikka mittesiduv.

Keerukus ei tähenda siiski, et ka praegugi ei õnnestuks kokku leppida rändepoliitikas, mis oleks kooskõlas Eesti vajaduste ja huvidega. Hiljuti alustas esmakordselt rändepoliitika kujundamist Poola ning ka Leedu on rändepoliitika aluseid kujundamas, nii et varem või hiljem oleks mõistlik ka Eestis seda teha.

Hästi toimiva rände võti on kohanemine

Oluline surve valitsusele tuleb ettevõtjatelt, kuigi tegelikult on inimesi puudu kõigilt elualadelt. Samal ajal peab välistööjõu värbamisel olema kindlus, et see ei halvenda kohalike inimeste võimalusi ja et migrandid oleks kaitstud inimkaubanduse ja pettuste eest ning ei leiaks end tõrjututena.

Loe rohkem:  Rene Kundla: tantsupeolt eemalejätmist saanuks korraldada soliidsemalt | Arvamus

Välistööjõu teekonnad Eesti tööturule vajaks samuti ülevaatamist, sealhulgas kaalumist, kas luua konkreetsete sektorite jaoks uusi paindlikke võimalusi või uusi teekondi läbi riikidevaheliste talendiliikuvuse kokkulepete.

Kontrollitud ja korrapärane tööränne võib alata juba asukohariigis, kus inimesele pakutakse veel enne Eestisse jõudmist kohanemiskoolitust ja vajalikku oskusteavet. Tööandjad peaksid senisest enam pingutama, et mitmekesisust ja kaasatust austavat töökeskkonda luua. Diskussiooni peaksid kindlasti olema kaasatud ametiühingud, millega tööandjad saaksid sektoraalseid kokkuleppeid sõlmida.

Hästi toimiva rände võti on kohanemine, mis on oluline kõigile, kes Eestisse elama tulevad. ÜRO rändeameti IOM (International Organization for Migration) loodud kohanemisprogramm vajaks ülevaatamist ja individuaalsemaks ning paindlikumaks muutmist, sealhulgas palju tugevamat sidumist kohaliku tasandiga.

Kui lõimimine on üha rohkem kohaliku omavalitsuse ülesanne – mis on ka loogiline, sest see on inimesele kõige lähemal –, siis peaks sellest lähtuma ka pakutav kohanemistugi, mida võiks kujundada individuaalsete lõimimisplaanide kaudu.

Selle asemel kimbutab lõimimisteemat selle sõltuvus projektipõhisest rahastusest ja EL-i vahenditest, mis muudavad selle keeruliseks ja bürokraatlikuks. Ei maksa unustada sedagi, et kohanemistugi pole vaid ühe- või mõnepäevase koolituse ja keeleõppe küsimus, vaid tähendab palju enamat.

Kõige kahjulikum variant on mitte midagi teha ja loota, et rändeteema kuidagi iseenesest vaibub või laheneb. Terviklikku rändepoliitilist nägemust tasub hakata kujundama kohe ja laiapõhjaliselt – kaasates ka migrante endid –, sest seda suuremad võimalused on Eestil juhtida rännet nii, et sellest oleks Eesti ühiskonnale kõige suurem kasu.

Kari Käsperi artikkel tõstab esile olulise fakti – nutikalt juhitud ränne võib olla kasulik Eestile. Oluline on mõista, et rände kontrollimatu kasv võib kaasa tuua negatiivseid tagajärgi, kuid õigesti juhitud ränne võib tuua kasu nii majandusele kui ka ühiskonnale tervikuna. Eesti peab seadma selged eesmärgid ja viima ellu meetmeid, mis meelitavad siia oskustöötajaid ja ettevõtjaid, kes panustavad meie riigi arengusse. Nutikas rändejuhtimine on võimalus, mida me ei tohiks ignoreerida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga