Tanel Kangert on tuntud Eesti jalgrattur, kes mitte ainult ei pühendu spordile, vaid ka ühiskondlikule tegevusele. Hiljuti tunnustati teda teenetemärgiga tema panuse eest nii spordimaailmas kui ka ühiskonnas laiemalt. Kangert loodab, et tema saavutused inspireerivad teisi noori spordiga tegelema ja panustama ühiskonna heaolusse. Tema eeskujulik tegutsemine on toonud talle austust nii spordimaailmas kui ka avalikkuse seas ning annab lootust, et meil on olemas eeskujulikke sportlasi, kes teevad head mitte ainult spordiväljakutel, vaid ka ühiskondlikul tasandil.
Sarnaselt paljudele teistele laureaatidele üllatus ka Tanel Kangert president Alar Kariselt riikliku teenetemärgi saamise peale. “Ikka-ikka! Nii noor poiss ja nii vähe teinud,” muheles ta intervjuus ERR-ile.
Maanteeratturina kuulus mullu tippsportlase karjääri lõpetanud Kangert aastaid erinevatesse maailma tippmeeskondadesse, tegutsedes põhiliselt olulise abimehe rollis. Seetõttu jäid tal selle maailma kõige säravamad võidud võtmata.
“Ma võin kaudselt ainult ette kujutada, mille eest mulle selline tähelepanu, aga ju siis pikk karjäär ja ise loodan, et võib-olla selline ühiskondlik tegevus ka seoses ürituste korraldamise ja liikumisharrastuse propageerimisega.”
Oma sportlaskarjäärist ta üksikuid hetki välja noppida ei oska. “Kogu see pikk aeg tipptiimides võib-olla oligi see… terve komplekt, olla tipptiimides, võidelda suurtuuridel ja olla oma rollis olemas,” mõtiskles ta. “Seda, mis mina üksi tegin, see võib-olla ei olegi nii märkimisväärne. Selle eest ma ei annaks endale ühtki suurt medalit.”
Samas ei näe 36-aastane Kangert individuaalsete suursaavutuste puudumises ka probleemi. “Pallimängudes ju ka… neid on ju vähe, kes iga päev ründavad ja väravaid löövad või korvile saavad peale visata. Igaühel ongi oma roll.”
Kangerti sõnul on ta kaalutlev tegelane ja spordis võinuks riske isegi rohkem võtta. Samas peab ta oma tippsportlase positsioonist lähtuvalt oluliseks ühiskonnale tagasi panustamist.
“Praegugi, kui kuhugi kutsutakse – kas see on kohalik liikumisüritus või laste rattasari -, siis mul on juba raske “ei” öelda,” sõnab ta. “Mitte sellepärast, et tahan jubedalt ise sinna ronida ja ennast näidata, vaid natuke on vaja tagasi anda, et leida uusi väikeseid januseid sportlasi.”
Kangert on ka tippspordi järel jalgrattamaailmas täiega sees. “Igapäevane tegevus jalgrataste müügiga tegelevas ettevõttes. Väga huvitav tegevus, hooaeg algab ja on hästi kiired ajad. Seame tõsiselt poodi üles ja kaupa valmis. Märts-aprill-mai on kõige kiiremad kuud aastas.”
Kokkuvõttes võib öelda, et Kangerti teenetemärgi saamine on suur au nii talle endale kui ka Eesti spordile tervikuna. Tema pühendumus ja saavutused spordis on plussiks ka tema ühiskondlikule tegevusele, luues positiivse eeskuju noortele ja ühiskonnale tervikuna. Kangerti saavutused jalgrattasportlasena ja tema panus ühiskonnas on kindlasti väärt tunnustamist ning see motiveerib teisi spordi- ja ühiskondlikke eesmärke seadma ning nende suunas püüdlema.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus