Kalle Laanet: veebipiraatluse tõkestamine on pidevalt päevakorras | Arvamus

Tere tulemast Eestisse! Kalle Laanet, meie kaitseminister, on võtnud endale eesmärgiks võidelda veebipiraatluse vastu ning tema seisukoht on, et see küsimus peab jääma pidevalt päevakorda. Kalle Laanet usub, et veebipiraatlus kahjustab mitte ainult autoriõigusi, vaid ka majandust ning seetõttu on oluline leida lahendusi selle takistamiseks. Tema arvamusel on oluline kasutada erinevaid meetmeid, et võidelda selle ebaseadusliku tegevuse vastu ning tagada õiglased tingimused nii loojatele kui ka tarbijatele. Tema pühendumus sellele teemale muudab ta oluliseks mõttekohaks meie ühiskonnas.

Veebipiraatluse tõkestamiseks on proovitud erinevaid lahendusi ning pidevalt otsitakse uusi. Kehtiv õigus pakub küll mitmeid õiguskaitsevahendeid, kuid nende rakendamine on ajakulukas, kirjutab Kalle Laanet.

Aasta algul saatis justiitsministeerium avalikkusele arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) autoriõiguse seaduse parendamiseks, eesmärgiks leida lahendusi ebaseadusliku veebisisu tõkestamiseks.

Veebipiraatluse tõkestamine on pidevalt justiitsministeeriumi päevakorras, proovitud on erinevaid lahendusi ning pidevalt otsitakse uusi. Kehtiv õigus pakub küll mitmeid õiguskaitsevahendeid, kuid nende rakendamine on ajakulukas. Sisu õigusvastaselt kasutajatele kättesaadavuse olukorras suureneb õiguste omajale tekitatud kahju aga iga päevaga. Nii probleemi põhjus kui ka lahendus peituvad tehnoloogia üha kiirenevas arengus.

2022. aasta kevadel tõdesid õiguste omajate esindajad, et Eestis kasvab litsentseerimata sisupakkujate populaarsus ja märkimisväärne osa neist on Vene päritolu. Autoriõigusi teadlikult eiravate teenusepakkujate teenuseid kasutatakse üha enam.

Õiguste omajate esindajad panid ette luua ka Eestis Leeduga sarnane autoriõigusi ja nendega kaasnevaid õigusi eiravate võrgukeskkondade blokeerimise süsteem. Õiguste omajate esindajad sedastasid sedagi, et Leedu autoriühingu LATGA töötajate kinnitusel on taoline autoriõigusi rikkuvate võrgukeskkondade blokeerimine aidanud vähendada teoste ebaseaduslikku online-kasutust.

Kõnealuse domeeninimede süsteemi (DNS) ja internetiaadressi (IP, Internet protocol address) põhise blokeerimise puhul pole oluline, kus asub teenusepakkuja server, siseriiklikud internetiteenuse pakkujad piiravad Eesti territooriumil kasutajate ligipääsu võrgukeskkonnale, kus õigusrikkumine toime on pandud. Selle menetlemiseks antaks pädevale asutusele vajalikud õigused.

Esmalt peaks õiguste omajal või tema esindaja väidetava õiguste rikkuja poole pöörduma palvega õiguse rikkumine lõpetada. Kui määratud tähtaja jooksul õiguste rikkumist ei lõpetata, saab õiguste omaja või tema esindaja teha avalduse riiklikku järelevalvet tegevale asutusele, kes hindab, kas õiguste rikkumine leiab aset ning avalduse rahuldamisel teeb rikkujale ettekirjutuse. Tehtud otsuseid saab edasi kaevata halduskohtusse. Sarnast lahendust kasutatakse lisaks Leedule näiteks Belgias ja Taanis.

“Otseülekannete piraatluse takistamise aluseks ongi ühe meetmena õigusi rikkuvatele veebilehtedele ligipääsemise blokeerimist.”

Teemaga on põhjalikult tegelemas ka Euroopa Komisjon, mis on analüüsinud ebaseaduslike voogedastuste vastu võitlemise võimalusi ning 2023. aasta mais tuli komisjon välja soovitustega, kuidas liikmesriigid saaksid tõhustada spordi- ja muude sündmuste otseülekannete piraatluse tõkestamist. Otseülekannete piraatluse takistamise aluseks ongi ühe meetmena õigusi rikkuvatele veebilehtedele ligipääsemise blokeerimist, mida meie õigus veel ei võimalda.

Mõistagi ei ole sellelegi probleemile olemas üht ja ainsat imerohtu. Näiteks on sama oluline legaalse sisu pakkumiste mahu suurendamiseks võimaluste leidmine, samuti tarbijate teadlikkuse tõstmine. Justiitsministeeriumi vastava algatuse mõte ongi saada tagasisidet ning selle toel teha Eesti jaoks parima lahenduse valik.

Kindlasti väärib märkimist, et muudatuste täpsema sisu ja ulatuse edasisel planeerimisel tuleb luua tasakaal erinevate puutumust omavate põhiõiguste vahel. See tähendab, et lisaks õiguste omajate kaitse tagamisele ehk omandi – kõnealusel juhul peamiselt intellektuaalse omandi – põhiõigusele, tuleb loomulikult arvestada veel näiteks väljendusvabaduse, sh sõna- ja kunstivabaduse ning ettevõtlusvabadusega.

Ühiskonnale on autoriõiguste kaitse kahtlemata oluline ning ebaseadusliku sisu tõkestamise probleemiga tegeletakse justiitsministeeriumis järjepidevalt. Autoriõiguste tõhus kaitsmine annab autoritele ja teistele õiguste omajatele nii majanduslikku tuge kui ka õiglast tunnustust nende loomingulise tegevuse eest. Mul on hea meel, et algatus on avanud laiema arutelu ning piraatluse tõkestamine on pälvinud avalikkuse tähelepanu ja leidub kaasamõtlejaid.

Kalle Laanet’s stance on tackling online piracy in Estonia is an important and ongoing issue that deserves attention. As the Minister of Public Administration, he acknowledges the need for stronger measures to combat this problem and protect the rights of content creators. Laanet’s emphasis on constant monitoring and taking action against online piracy reflects the government’s commitment to creating a fair and secure digital landscape. It is crucial for Estonia to continue addressing the challenges of digital copyright infringement and working towards effective solutions in order to promote a thriving and ethical online environment for all.