Kallas: Vene kaotus Ukrainas on vajalik kolmanda ilmasõja vältimiseks | Välismaa

2281701h69det24

Estonia is abuzz with discussions about the recent statement by President Kallas regarding the importance of Russia’s loss in Ukraine for avoiding a potential third world war. The remarks have sparked both debate and reflection, as citizens ponder the implications of such a significant event on global politics. As tensions continue to escalate in the region, Estonia finds itself at a critical juncture, closely monitoring the unfolding events in neighboring countries. President Kallas’s stance serves as a reminder of the fragility of peace and the necessity of diplomacy in navigating complex international relationships.

“Kui Venemaa kaotab sõja, siis meil pole vaja muretseda kolmanda ilmasõja pärast,” ütles kolmapäeval Euroopa Ülemkogu istungi eel antud intervjuus Kallas mitmele meediaväljaandele, mille seas oli EUobserver.

“Me tahame rahu, kuid me vajame jätkusuutlikku rahu ning rahu Venemaa tingimustel pole jätkusuutlik,” seletas Kallas.

Eesti peaminister ütles, et peamine erinevus teise ilmasõja alguse ja praeguse hetke vahel on see, et Ukraina võitleb.

“Seetõttu pole sõda laienenud kaugemale. Kuid kui Ukraina kaotab, siis see liigub kogu Euroopasse,” ütles Kallas.

Peaminister toonitas Ukraina abistamise tähtsust, tuues näitena välja, et kui niinimetatud Ramsteini koalitsiooni kuuluvad Ukrainat abistavad riigid nõustuks eraldama 0,25 protsenti oma sisemajanduse koguproduktiost (SKP-st) Ukraina abistamiseks, siis see abi kaaluks selgelt üle Venemaa võimalusi ning “panustaks suurelt Ukraina võitu”. Eesti valitsus teatas mõni aeg tagasi, et Eesti suunab 0,25 protsenti SKP-st Ukraina abistamisse.

“Venemaa kardab sõda NATO-ga,” ütles Kallas, lisades, et Venemaa ei tungi edasi, kui Euroopa on piisavalt tugev.

Kui Kallaselt päriti, kas ta kardab Vene tuumaähvardusi, ütles ta, et Kremli eesmärk on hirmutada lääneriike.

“Nad on väga osavad meie ühiskondades hirmu külvamises ning kujundavad ohte erinevate riikide [kontekstist],” ütles peaminister, tuues näitena välja Venemaa seotust vaktsiinivastase liikumisega Euroopas koroonapandeemia ajal.

Loe rohkem:  Euroopa sotsiaaldemokraatidel on ainult üks kandidaat Euroopa Komisjoni juhi kohale | Välismaa

Kallas ütles, et ta eeldas, et pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse suurendavad NATO liikmesriigid kaitsekulutusi, kuid seda ei juhtunud.

“Mõnedes riikides ei näe ma tegusid, ainult näen sõnu,” ütles peaminister.

NATO liikmetest panustavad lausa alla 1,5 protsendi SKP-st riigikaitsesse Luksemburg, Belgia, Hispaania, Sloveenia, Itaalia ja Portugal. Eesti panustab see-eest riigikaitsesse kolm protsenti SKP-st.

“Nende valitsusjuhtide probleem investeerimisega riigikaitsesse, kellel on paremad naabrid kui meil, on see, et on väga raske seletada seda inimestele, sest rahuajal on nii palju asju, millele saab maksumaksja raha kulutada,” ütles Kallas.

“Ma olen panemas toime poliitilise enesetapu, kuid mul pole valikut,” ütles Kallas maksude tõstmise kohta Eestis riigikaitsekulutuste suurendamise katmiseks.

Eesti peaminister ütles, et Euroopa Parlamendi valimiste eel on oluline, et EL-i valitsusjuhid seletaksid Euroopa riigikaitsevajadusi oma kodanikele.

Kuigi Eesti on üks riikidest, mis toetab eurovõlakirjade kasutuselevõttu EL-i kaitseinvesteeringute suurendamiseks, ütleb Kallas, et ta on valmis toetama ka mõnda muud ideed, kui selles suudetakse kokku leppida. Eurovõlakirjade väljastamise ettepaneku vastu on hetkel konservatiivse rahapoliitikaga riigid nagu Saksamaa.

“Probleem on see, et oleme nüüd kriisis. Meil on vaja investeerida riigikaitsesse nüüd,” ütles Kallas.

Peaminister puudutas intervjuus ka NATO kollektiivkaitse suhtes kahtlusi väljendanud USA vabariiklase Donald Trumpi Valgesse Majja naasmise võimalust. Kuigi Kallase sõnul pole NATO-s esimese ja teise klassi riike, otsustab lõppkokkuvõttes USA president, kas USA sõdurid lähevad mõnda riiki.

Kallas rõhutas, et Venemaa sõda Ukraina vastu on julgeolekuväljakutseks mitte ainult Euroopale, vaid ka kogu maailmale.

“Me teame neid riike, millel on isu oma naabrite järele, seega meie vastus siin mõjutab ka globaalset julgeolekut,” ütles Kallas.

Ühtlasi toetab Kallas Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni sõnavõttu, milles ta ei välistanud Prantsuse sõdurite saatmist Ukrainasse.

Loe rohkem:  Viimane küsitlus: Trumpi toetus kasvas New Hampshire'is 60 protsendini | Välismaa

“Me oleme pikalt oletanud, mida Venemaa kavatseb edasi teha. Arvan, et oleks hea strateegia, kui nemad hakkavad oletama, mida meie teeme järgmisena,” ütles ta.

Puudutades Venemaa-vastaste sanktsioonide teemat, ütles Kallas, et sanktsioonid avaldavad Venemaale mõju, kuid need “peaksid paremini toimima”.

Eesti on teinud ettepanekud sanktsioonidest kõrvale hiilimise piiramise tõhustamisele, mis hõlmavad ekspordikvoote teatud kaupade ja tehnoloogiate müügile mõnedesse kolmandatesse riikidesse, täielikku embargot ja keeldu kaupade transiidile Venemaa kaudu, sanktsioonialaste kaupade nimekirja laiendamist ning kõikide Venemaale kehtestatud sanktsioonide laiendamist Valgevenele.

Kallas lisas, et EL peaks kaaluma täielikku keeldu Venemaa vedelgaasi impordile “niipea kui võimalik”.

Eesti peaministrilt päriti ka idavedude skandaali kohta. Kallas seletas, et tema abikaasal Arvo Hallikul oli ainult vähemusosalus idavedudega seotud ettevõttes Stark Logistics, mille ta on juba müünud maha.

“Ta ei teinud midagi valesti, sest tal polnud Vene klienti, mingit Vene äri või käivet Venemaal,” ütles Kallas.

Peaminister ütles, et ta ei pürgi mitte ühelegi EL-i tipp-töökohale. Samas on tema nime tõstatatud võimaliku kandidaadina järgmise EL-i välisasjade kõrge esindaja ametikohale.

“Kõik võib juhtuda poliitikas,” ütles Kallas.

“Kui vaatate ümber maailma, siis naisjuhid lahkuvad, sest see on nii raske, eriti kui teil on pere,” lisas peaminister.

Kallasi sõnad panevad mõtlema olukorra tõsidusele ning Ukraina ja Venemaa konflikti mõjule rahvusvahelisele julgeolekule. Kolmanda maailmasõja vältimiseks on oluline leida rahumeelne lahendus, mis austab riikide suveräänsust ja rahvusvahelisi kokkuleppeid. Eesti ja teiste riikide ühtsus ning diplomaatilised jõupingutused on hädavajalikud selliste olukordade ennetamiseks ja konfliktide lahendamiseks. On oluline jätkata dialoogi ning tööd rahulike lahenduste leidmiseks, et tagada stabiilsus ja turvalisus Euroopas ning kogu maailmas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga