Kallas: meie sõdurid Ukrainasse sõdima ei lähe | Eesti

Tervitused kõigile! Täna räägime olulisest teemast, mis on paljusid murelikuks teinud. Kallas teatas hiljuti, et Eesti sõdurid ei lähe Ukrainasse sõdima. See otsus on tekitanud palju vastakaid arvamusi ja siin on oluline mõista tagamaid ning põhjendusi selliseks otsuseks. Kuidas see mõjutab meie riiki ja rahvast? Kas see on õige samm või mitte? Uurime lähemalt ja mõistame, millised on järgmised sammud meie riigi jaoks selles keerulises olukorras.

Peaminister Kaja Kallas kinnitas kolmapäeval üsna tormiliseks läinud riigikogu infotunnis, et saab sarnaselt teistele riigijuhtidele kinnitada, et Eesti sõdurid Ukrainasse sõdima ei lähe.

“See, mida kõik teiste riikide juhid teevad ja teen ka mina, on lüüa maha seda palli, mis igal pool tõlgetes tuli, justkui räägiti maavägede saatmisest. Ei räägitud maavägede saatmisest, räägiti sellest, et sõdureid sinna saata. Täpselt samamoodi saan mina teile kinnitada, et meie sõdurid sinna sõdima ei lähe. Seda ma saan teile kinnitada, täpselt samamoodi, nagu on teised riigijuhid kinnitanud,” ütles Kallas riigikogu infotunnis.

Kallas lisas, et kõikides riikides on hirm, et minnakse sõtta, mistõttu on ta teadlik, mida erinevad riigijuhid on öelnud. Ta ütles ka, et Ukraina ei ole küsinud sõdureid, vaid laskemoona ja õhukaitset.

“Sellepärast, et me ei läheks sinna sõtta, peame me tegema neid pingutusi, mida me teeme, selleks, et see sõda lõppeks Ukrainas. Et see sõda lõppeks Ukrainas ja see on see, mida ukrainlased on meilt küsinud. Nad ei ole küsinud sõdureid, nad ei ole küsinud maavägesid. Nad on küsinud laskemoona, nad on küsinud õhukaitset, nad on küsinud sõdurite treenimist ja seda kõike me teeme. Ja on küsinud ka toetust. On küsinud poliitilist isoleerimist, kõike seda me ka teeme.”

Riigikogu infotunnis kiskus enne seda väga tuliseks, sest EKRE saadikuid ei rahuldanud see, mida peaminister neile alul vastas. Varro Vooglaid meenutas oma küsimuses, et 26. veebruaril Pariisis toimunud kohtumisel käis Prantsusmaa president Macron välja mõtte, et Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigid võiksid viia oma maaväed Ukrainasse sisse, et aidata Ukrainal alistada sõjas Venemaa. Kuna Macroni ettepaneku elluviimine tähendaks Vooglaiu hinnangul sisuliselt Venemaaga sõtta astumist, siis esitas ta Kallasele kolm küsimust.

“Esiteks, kas te kinnitate selgesõnaliselt ja konkreetselt, et kuni praeguse ajani ei ole ükski kaitseväe tegevteenistuja ega reservist ükskõik millises staatuses või ükskõik millises rollis saadetud Eesti Vabariigi poolt Ukrainas sõjategevuses osalema? Teiseks, kas te annate sarnaselt mitmete teiste Euroopa riikide valitsusjuhtidele oma rahvale ja ka kaitseväele kinnituse, et kuni teie olete peaminister, ei sekku kaitsevägi üheski aspektis sõjategevusse Ukrainas, et mitte viia Eesti Vabariiki sõtta Venemaaga? Ja kolmandaks, kas te kinnitate, et ajal, mil sõda on jõudnud või on jõudmas Eestisse – kui see peaks juhtuma – ei evakueeru te Eesti Vabariigi territooriumilt, vaid jääda solidaarseks Eesti rahva saatusega, mille määramisel te oma ametile vastavalt vastutust kannate?” küsis Vooglaid.

Kallas’ statement that Estonian soldiers will not be sent to fight in Ukraine emphasizes the importance of maintaining Estonia’s neutrality in the conflict. It reflects the country’s commitment to peace and stability in the region, while also showing support for Ukraine’s sovereignty. This decision is in line with Estonia’s foreign policy goals and underlines the country’s dedication to resolving conflicts through diplomatic means. By prioritizing diplomacy and dialogue, Estonia sets an example for other nations facing similar situations.