Kadrioru staadioni uue valgustuse proovimine ärritas kohalikke elanikke | Eesti

2308680h1be5t24

Viimased uudised räägivad sellest, kuidas Kadrioru staadioni uus valgustus on ärritanud kohalikke elanikke Eestis. Kuigi valgustus oli mõeldud parandama staadioni nähtavust öisel ajal ja suurendama turvalisust, on elanikud leidnud selle liiga eredaks ja häirivaks. Arutelud ja vastuolulised arvamused on tõstatanud küsimuse, kas uus valgustus on tõesti vajalik või peaksime tagasi minema vanale lahendusele. Uudis on tekitanud elavat arutelu kogukonnas ning jätab kõik küsima, kuidas leida tasakaal sportimise ja elanike rahuolu vahel.

Samal ajal kui Eesti kergejõustiklased rõõmustavad, et lõpuks ometi vastab Kadrioru staadioni valgustus rahvusvaheliste alaliitude normidele, on kohalikele elanikele ere staadionivalgus, mis ulatub ka kõrvaltänavate korteritesse, pinnuks silmas.

“Sellel nädalal toimusid areenide valgustite valgustugevuse mõõtmised, mille tulemusel koostatavad mõõteprotokollid saadetakse rahvusvahelistele alaliitudele kooskõlastamiseks,” ütles Tallinna kultuuri- ja spordiameti juhtivspetsialist Risto Pomerants.

“Rahvusvaheliste alaliitude normidele vastavat valgustust on areenile oodatud aastakümneid. Tänu valgustusele saab staadionil nüüd pidada rahvusvahelistele nõuetele vastavaid võistlusi. Peaareeni valgustust kasutatakse vaid pimedamal ning hämaramal ajal peetavate võistluste ajal. Võistlusi – kergejõustik ja jalgpall- on areenil hooaja vältel 10-15. Valgus on suunatud otse areenidele, et tagada seal teleülekannete jaoks vajalik valgustugevus,” rääkis Pomerants.

Kuigi areene haldavale Kadrioru staadionile, linnaosavalitsusele ega kultuuri- ja spordiametile ei ole valgustuse kohta kaebusi edastatud, tekitas osades Kadrioru elanikes staadionivalgustuse katsetamine tuska. Samuti pannakse küsimärgi alla valgustite sobivus miljööväärtuslikule alale.

2308680h1be5t24

ERR-iga rääkinud staadioni kõrval asuva Vesivärava tänava elanik ütles, et kella 23ks on staadionivalgustus küll alati ära kustutatud, kuid staadion tervikuna mõjub Kadriorus võõrkehana. “Staadion võiks olla suvel inimestele avatud ja hoov läbipääsetav. Seal võiks olla rekreatiivne ala,” sõnas ta. “Need valgustid ka miljöösse üldse ei sobitu. Ei kujuta ette, kas tõesti anti neile luba,” lisas ta.

Loe rohkem:  Norstat: Keskerakond kaotas toetust, sotside langus peatus | Eesti

Kadrioru asjade arutamiseks loodud sotsiaalmeediagrupis nimega Kadrioru Selts kirjutas üks kohalik, et “Ma elan kohe selle staadioni kõrval, toas lampe ei pea põlema panemagi… Õnnetuseks magamistuba ka nii valge, et kuidas magada….”. Teine kurtis, et “Tasuta valgus toas. Kas nutta või naerda.”

Kadrioru staadioni areenide valgustus ehitati välja riigihankena ja kõik tööd koos valgustite, mastide ja kaablite paigaldusega maksid kokku ligi 3,37 miljonit eurot.

Kokku paigaldati neli valgustusmasti kõrgusega 50 meetrit ja treeningareenidele kuus valgustusmasti kõrgusega 25 meetrit, 284 areenide valgustit ning üle 8,5 kilomeetri kaableid.

Pika ajalooga Kadrioru staadion on Eesti ja Tallinna kergejõustiku esindusstaadion. Alates 1999. aastast on staadion Tallinna kultuuri- ja spordiameti hallatav asutus, mis töötab oma põhimäärusega. Pärast peaareeni rekonstrueerimistööde lõppu omistas rahvusvaheline kergejõustikuliit staadionile sertifikaadi, mis lubab seal läbi viia kõrge rahvusvahelise tasemega võistlusi. Staadion asub Rohelise aasa tänava ja Laagna tee vahelisel alal 7,26 hektaril.

2308683h075at24

Kadrioru staadioni uue valgustuse proovimisega kaasnevad probleemid näitavad, et kohalike elanike arvamust ja heaolu tuleks arvesse võtta oluliste otsuste tegemisel. Kuigi uuendused võivad tuua kaasa kaasaegseid võimalusi ja uuendusi, tuleks alati lähtuda kogukonna vajadustest ning hoida nende heameelt ja mugavust esmatähtsatena. Tulevikus peaksid linnavalitsused ja ettevõtted rohkem kuulama ja kaasama kohalikke elanikke protsessidesse, et tagada parem suhtlus ning vastastikune mõistmine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga