Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised kinnitavad, et Venemaa president Vladimir Putin tunneb NATO-ga sõja puhkemise ees hirmu. See põhjustab muret mitte ainult Eestis, vaid ka kogu maailmas. Putin on väljendanud oma kartust BBC-le antud intervjuus, mis tõstab esile pinged ida ja lääne vahel. Kuid mis võib olla selle tagajärg Eestile ja kogu Euroopale? Liitu meiega, et uurida seda olulist teemat ja jagada oma mõtteid sellest kiireloomulisest küsimusest.
Peaminister Kaja Kallas ütles usutluses Briti ringhäälingule BBC, et Venemaa liider Vladimir Putin suudab osavalt külvata hirmu lääneriikide ühiskondades, kuid samas kardab ta ise NATO vastu sõtta sattumist.
“Loomulikult peame võtma tõsiselt kõike, mida ta ütleb. Ta on tuumasõjaga ähvardanud juba mõnda aega,” vastas Kallas saatejuhi küsimusele, kas ta on mures Putini tuumaähvarduste pärast. “Aga need on olnud üksnes sõnad. Ta on väga hea hirmu külvamises meie ühiskondades. Ta kuulab tähelepanelikult, mida me kardame ning võimendab siis neid hirme, mida me kõige rohkem kardame. Kui oled hirmul tuumasõja pärast, siis ta annabki välja selliseid signaale, mille peale avalikkus [muutub murelikuks] ja ütleb, et me ei saa seda teha (mida plaanisime – toim.),” rääkis Eesti peaminister.
Kallase sõnul on see aga eneseheidutamise lõks: “Kuna siis, kui kardame, hakkame ise ennast heidutama (midagi vajalikku tegemast – toim.) ja see on just see, mida Putin soovib.”
“Aga me peaksime mõtlema ka selle peale, mida Putin kardab. Tema hirm on sattuda sõtta NATO-ga, ta ei soovi seda. Loomulikult ei soovi ka meie seda,” lisas Kallas.
Praegu Ameerika Ühendriikides visiidil viibiv Kallas kordas BBC videolõigu lõpetuseks uuesti, et Putini idee on anda välja sõnumeid, mis peletaks meid tegemast otsuseid, mida me vastasel juhul teeksime.
Kallas osales laupäeval laupäeval Gridironi klubi iga-aastasel pidulikul õhtusöögil, kus istus ühes lauas USA presidendi Joe Bideniga. Reutersi teatel sai ta Bideniga rääkida Ukraina sõja teemadel.
Kallas’i avaldus, et Putin kardab sõda NATO-ga, toob esile pinged Venemaa ja alliansi vahel. See peegeldab keerulist geopoliitilist olukorda, mis on üha ärevamaks muutumas. Eesti jääb kindlaks oma liitlastele ning valmisolekule kaitsta oma suveräänsust. Kallas’i sõnad kinnitavad vajadust tugeva ja ühtse NATO järele, et tagada stabiilsus ja turvalisus piirkonnas. Oluline on jääda valvsaks ja koostööd teha, et ennetada võimalikke konflikte ning säilitada rahu ja julgeolek Balti regioonis.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus