Kaitseväe teadur: rünnakud navigatsioonisüsteemide vastu on aina levinumad | Eesti

1855754h1096t24

Teadlased Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes hoiatasid, et rünnakud satelliitnavigatsioonisüsteemide vastu on muutumas üha sagedasemaks ning võivad tulevikus ohustada riigi julgeolekut. Kaitseväe teadurid on tuvastanud suurenenud riski satelliitnavigatsioonisüsteemide eesmärgipärastele rünnakutele ning hoiatavad, et sellel võib olla tõsised tagajärjed riigi kaitse- ja julgeolekusüsteemidele. Olukord nõuab süstemaatilist ja pidevat jälgimist ning ettevalmistust, et tagada riigi kaitsvate süsteemide tõrkekindlus ja vastupidavus.

Häired GPS-süsteemis on Eestigi õhuruumis kestnud kuid, olles vahepeal tugevamad, vahepeal nõrgemad. Häirete seirega tegeleb näiteks veebikülg gpsjam.org.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) on häiretest teadlik ning paigutas mullu detsembris segaja asukohaks Leningradi oblasti Venemaal. Seda, et tegu on Venemaa võimaliku kaitsemeetmega Ukraina droonirünnakute vastu, on öelnud ka kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo.

Samas on satelliitnavigatsioonis kommertssagedused ja sõjanduses kasutatavad sagedused lahku löödud. ERR-iga rääkinud elektroonikasüsteeme arendava ettevõtte insener märkis, et sõjanduses kasutatavad sagedused ja seadmed lubavad asukohta määrata märksa täpsemalt kui tsiviilseadmed seda suudavad. Sõjanduses kasutatavat kodeeringut kommertssaatjad ei püüa.

Droonid on tihti aga kommertseesmärkidel valmistatud ning kasutavad seetõttu tsiviilsagedusi. Et nende droonide juhtimissüsteeme segada, on vaja häireid tekitada niinimetatud tsiviilsagedustel.

“Peaaegu kõigil kommertsdroonidel on esmane navigatsioonisüsteem GPS. Ja kui see ära võtta, siis neil on väga palju raskem lennata,” ütles ERR-ile Kaitseväe Akadeemia elektroonilise võitluse kompetentsikeskuse juhataja-juhtivteadur Kaarel Piip.

“Minemata detailidesse, aga ka odavamad militaarseadmed kasutavad suhteliselt tsiviiliga sarnaseid lahendusi,” lisas ta.

Ka häirete põhjustamine pole väga keeruline, ütles Piip. “Neid on võimalik tahtlikult tekitada, mitte küll väga odavate seadmetega, aga see ei ole tänapäeval ülikeeruline,” lausus ta.

Navigation warfare ehk vastase navigatsioonisüsteemide ründamine on tänapäeval järjest levinum. Suurem kasv on toimunud seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukrainas, kus paljud riigid tahavad uuemat tehnikat katsetada, märkis Piip.

Loe rohkem:  Karis andis Prantsuse kaitseväe juhatajale üle teenetemärgi | Eesti

“Sõjaväljal on eesmärk suhteliselt selge – kui vastasel on neid süsteeme kasutavad seadmed, siis loomulikult sa soovid seda segada, kui see võimalus on. Kasutatakse ka meetmeid GNSS-i segamise vastu. Tähele tuleb panna, et segamine võib olla ka kaitsemeede, mida kasutatakse relvasüsteemide vastu, mis kasutavad satelliitnavigatsiooni,” lausus ta.

Ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi kohta kasutatakse üldist lühendit GNSS. Selliseid süsteeme on kasutusel praegu neli: lisaks ameeriklaste GPS-ile Venemaa kaitseministeeriumi GLONASS, Euroopa Liidu Galileo ja hiinlaste BeiDou. Piip märkis, et hea oleks teada, kas lisaks GPS-süsteemile on häireid ka GLONASS-is ehk kas segatakse ka venelaste süsteemi sagedusi.

See, et rahuajal näiteks GPS-signaali meelega häiritakse, väga tavapärane pole, kuid näiteid siiski on – 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses oli GPS-süsteem häiritud Põhja-Norras. Norrakate teatel tuli toona segav signaal Venemaalt Koola poolsaarelt.

Mis põhjusel rahuajal GNSS-signaale segatakse, on Piibu sõnul keeruline kindlalt öelda. “Saab ainult spekuleerida, et kas soovitakse näha kellegi reaktsiooni, soovitakse lihtsalt kellelgi elu ebamugavaks teha või ka midagi kolmandat ja spetsiifilisemat,” lausus ta.

Teateid tuli enne Ukraina sõja algust signaalide häirimisest ka Musta mere piirkonnast ja Lähis-Idast. “Aga pigem on see olnud varem nišitegevus. Suures mahus on sellest ikkagi rääkima hakatud Ukraina täiemahulise sõjaga,” märkis Piip.  

1855754h1096t24

Segaja asukoha määramine pole väga keeruline

Selle kohta, kus Eesti õhuruumis levivad häired pärit on, on siinsed ametkonnad välja öelnud, et need pärinevad idapiiri tagant.

Piip ütles, et segaja ehk häireid põhjustava seadme asukoha saab tuvastada. “Vastavate seadmete olemasolul see ei ole väga keeruline, seda ilmselt peaks tegema õhuplatvormil ennekõike,” lausus ta.

Küsimusele, kas häired on tema hinnangul pärit Venemaalt, Piip otse ei vastanud, kuid nentis, et mõni muu variant oleks pigem üllatav. “On keeruline näha, et praegu, eriti just Läänemere regioonis, mõnel teisel riigil oleks huvi seda teha. On ilmselt ikkagi kõige tõenäolisem, et see (segaja) lääne pool ei ole. See allikas segab tõenäoliselt enam-vähem kõike enda ümber, mistõttu mõni lääneriik vaevalt et sellist asja oma territooriumile paigutab,” ütles ta.

Loe rohkem:  Saksamaa lennujaama töötajate streik mõjutab ka Eesti lennuühendusi | Eesti

“Lääne-Euroopas on sagedushaldus ikkagi väga-väga selgelt reguleeritud ja üldiselt on nii, et kui kuskil tehakse tahtlikult GPS-häiringuid, siis kaasneb sellega lennuliikluse ohutushoiatus NOTAM,” lisas Piip.

TTJA sagedushalduse talituse juhataja Erko Kulu ütles ERR-ile, et lennundusele pole häired mõju avaldanud.

“Häired on tuvastatavad ainult teatud lennukõrgustelt ning need ei mõjuta lennukite navigeerimisvõimet. Mõju maapinnal ja selle läheduses olevatele satelliitnavigatsioonisüsteemidele ei ole me tuvastanud ja pole ka TTJA-le teatatud,” lausus ta.

Maapinnal levib navigatsioonisüsteemi signaal nagunii halvasti ning seetõttu pole ka sellise signaali segaja mõjuala kuigi suur, märkis Piip. Õhus, kus signaal levib kõige paremini, on ka signaali segamine kõige tugevama mõjuga ning võib halvemal juhul segada ka lennundust.

“Ka merd mööda, kus küll maakera kumerus tuleb ette, aga taimestikku vahel ei ole, on leviulatused kindlasti märksa suuremad,” ütles Piip. Teoreetiliselt on võimalik segajat ka kosmosesse paigutada, lisas ta.

Kaitseväe teaduri hoiatus rünnakute kohta navigatsioonisüsteemide vastu on oluline äratuskell meie riigi julgeolekule. See näitab, et meie vastased arendavad pidevalt uusi võimalusi meie kaitsevõimekuse ründamiseks. Oluline on võtta vajalikud meetmed, et kaitsta meie navigatsioonisüsteeme ja tagada nende töökindlus. Samuti tuleb pidevalt analüüsida ja uuendada meie kaitsemeetmeid, et olla vastupidavamad sellistele rünnakutele. See nõuab tihedat koostööd nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning pidevat tähelepanu julgeolekualastele arengutele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga