Kaitseministeerium tahab tõsta vabatahtlike panust riigikaitsesse | Eesti

2301693h3f34t24

Kaitseministeerium on võtnud olulise sammu, kavatsedes tõsta vabatahtlike olulisust ja osalust Eesti riigikaitses. See algatus on oluline samm meie riigi julgeoleku tugevdamise suunas ning näitab, kui oluline on kaasata kogukonna liikmed oma riigi kaitsmisesse. Vabatahtlike panuse suurendamine riigikaitses aitab luua tugevama ja turvalisema Eesti ning innustab kodanikke aktiivsemalt osalema riigi kaitses. See on suurepärane võimalus anda oma panus oma riigi tuleviku loomisesse.

Kaitseministeerium plaanib seadusmuudatusi, mis lubaks reservväelastel senisest enam riigikaitsesse panustada – osaleda rahvusvahelistel missioonidel, õpetada ajateenijaid ehk teha pea kõike, mida tegevväelased.

Lisaks võiks tulevikus ajateenijad soovi korral teenida mereväelaevadel, mis on osalevad NATO rahvusvahelistes üksustes.

Kaitseressursside ameti peadirektor Anu Rannaveski ütles ERR-ile, et Eesti on kaitseväe sõjaajastruktuuri viimase kahe aasta jooksul peaaegu kahekordistanud. See on võimalik tänu reservväelastele ning inimeste soov panustada on veelgi suurem. Kuid praegu takistab paljusid seaduse vähene paindlikkus, mistõttu peabki seadust muutma.

“Tänane seadusandlus on üsna kohmakas. Siis ongi – kas läbi õppekogunemiste või läbi käsunduslepingute, aga seal hakkavad juba rolli mängima erinevad käsuõigused, distsiplinaarõigused. Kõike seda [peaks] tegema lihtsamaks, paindlikumaks, vabamaks, et võimalusi juurde tuua. See see eesmärk on.”

Rannaveski sõnul on üks suurim plaanitav muutus vabatahtliku reservteenistuse võimaluse loomine.

“Ta võib minna reservväelasena rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele, mehitada alalisel valmisolekus üksusi. Kindlasti ka ajateenijate väljaõppesse kaasuda. Kõiki neid samu tegevusi, mida praegu teevad tegevväelased. Lihtsalt selle vahega, et me ei võta inimesi tegevteenistusse.”

Näiteks võiks plaanitud muutuse järgi reservis olev isik igal aastal ajateenijaid õpetada mõned kuud, anda mõne kursuse, kuid muul ajal teha muud tööd. Või reservohvitser võib ise minna kaitseväe akadeemiasse õppima ilma, et peaks tegevteenistusse asuma.

Loe rohkem:  Kokkulepe pidas –Tallinna volikogu teiseks aseesimeheks valiti Viljar Jaamu | Eesti

Lisaks võiks seadus lahendada mereväe jaoks tõsise mure. NATO kiirreageerimisüksustes osalevatel laevadel ei või ajateenijad praegu teenida.

“Täpselt nii ongi, et laevadelt võeti ajateenijad kiiresti maha, kui nad läksid NATO kiirreageerimisstruktuuri. Tegelikult tähendab see seda, et ajateenijate väljaõpe sellega kannatab päris märkimisväärselt,” nentis Rannaveski.

Praeguse seaduse mõte on see, et ajateenijaid ei tohi välismaal sõtta saata või üldse rahvusvahelistele operatsioonidele. Sellist kohustust ajateenijatele ei panda, rõhutas Rannaveski.

“Sunniga me teda tõesti sõtta ei saada, aga kui ta on ise nõus minema rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile. Vabatahtlikult annab selleks nõusoleku ja kui midagi peaks juhtuma, et on vajadus, siis peab neid tegevusi täitma.”

Eelkõige on seaduse eesmärk anda mereväe ajateenijatele samad võimalused kui neile, kes saavad väljaõppe maaväes. Praegu on kõik need muutused veel esialgsed plaanid, kuid Rannaveski avaldas lootust, et uus seadus võetakse vastu veel selle aasta jooksul.

Kokkuvõttes võib öelda, et Kaitseministeeriumi algatus tõsta vabatahtlike panust riigikaitsesse on oluline samm Eesti kaitsevõime tugevdamisel. Vabatahtlike kaasamine annab võimaluse kaasata rohkem inimesi riigikaitsesse ning suurendada üldist teadlikkust ja valmisolekut kriisiolukordadeks. See võib aidata luua tugevamat ühiskonda ning tagada, et Eesti oleks paremini kaitstud ootamatute ohtude vastu. On oluline, et kõik kodanikud tunneksid end vastutavana riigi kaitsmise eest ning oleksid valmis panustama riigi julgeolekusse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga