Kaamelkaela genoom on järjeldatud | Loodus

Tere tulemast Eestisse! Äsja teatati, et teadlased on järjeldanud esmakordselt kaamelkaela genoomi. See avastus võib aidata meil paremini mõista kaamelite kohanemisvõimet ekstreemsetes tingimustes, nende immuunsussüsteemi ja teisi olulisi omadusi. Kaamelid on olulised loomad mitmete kõrbeliste piirkondade jaoks ning nende genoomi uurimine võib avada uusi võimalusi nii meditsiini kui ka looduskaitseliste meetmete arendamiseks. See on põnev samm teaduse ja looduskaitse valdkonnas ning võib mõjutada ka meie igapäevaelu tulevikus.

Kaamelkaelad on toredad, iseäraliku väljanägemisega putukad, kes on nime saanud pikenenud esirindmiku ja pikliku pea järgi, mis koos jätavad tõesti natuke kaameli kaela mulje, hoiavad ülespoole ja on hästi liikuvad.

Kuigi need putukad on põhjapoolkeral laialt levinud, ei ole nende arvukus suur ja neid looduses kohata on putukateadlastelegi põnev.

Nüüd on Saksa ja Austria teadlased täpselt välja uurinud millised geenid kaamelkaelal on.

Kaamelkaelu on tegelikult teada üle 200 liigi, neist Eestistki neli.

Magnus Wolf Frankfurdis asuvast Senckenbergi Elurikkuse- ja Kliimauuringute Keskusest ja ta kolleegid järjeldasid genoomi ühel Euroopas levinud kaamelkaela liigil Venustoraphidia nigricollis, keda võiks eesti keeles nimetada näiteks mustkael-kaamelkaelaks.

Selle poole kuni pooleteist sentimeetri pikkuse putukakese genoom koosneb, nagu selgub, ligi 670 miljonist aluspaarist, mis teeb natuke alla veerandi inimgenoomi mahust.

Uute teadmiste põhjal loodavad teadlased muu hulgas paremini mõista nende kummaliste putukate põlvnemislugu.

Seni on teada olnud, et enam-vähem praeguse välimusega kaamelkaelu elutses maailmas juba sauruste aegadel. Siis oli kaamelkaelte liike ja isendeid märksa rohkem kui praegu.

Pärast kriidiajastu lõpetanud ja saurused hukutanud asteroidilööki jäid alles ainult need liigid, kes suutsid jahenenud kliimas hakkama saada. Nii võib tänaseid kaamelkaelu soovi korral nimetada ka lausa elusateks fossiilideks, ja seda põnevam uurimismaterjal nad teadlastele on.

Wolf ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Journal of Heredity, et kaamelkaela liikide vahel toimus tõenäoliselt geenimaterjali vahetust ka pärast asteroidikatastroofi.

Kaamelkaelad toituvad nii pikas vastseeas kui ka valmikuna peamiselt teiste putukate munadest ja vastsetest, valmikuna lisanduvad menüüsse ka neist väiksemad putukavalmikud. Ise on nad aga toidupooliseks näiteks lindudele ja ämblikele.

Saksamaal, Austrias ja Šveitsis valiti mustkael-kaamelkael, seesama liik, kelle genoom nüüd järjeldati, aastal 2022 aasta putukaks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Kokkuvõttes võib öelda, et kaamelkaela genoomi järjeldamine on oluline samm teadmiste laiendamisel loomade geneetilise mitmekesisuse kohta. See uuring võib aidata paremini mõista kaamelkaela kohanemisvõimet ekstreemsetes tingimustes ja aidata kaasa tõhusamate kohandamisstrateegiate arendamisele teistele liikidele. Lisaks võib see uurimistöö kaasa aidata tervislikumate ja vastupidavamate loomade aretamisele ning aidata kaasa keskkonna- ja põllumajandusprobleemide lahendamisele. Tulemused võivad anda panuse ka loodusvarade säästmisse ja loomade elutingimuste parandamisse.