Justiitsministeerium plaanib kahekordistada väärteo trahvimäärad | Eesti

Justiitsministeerium Eestis on otsustanud võtta kasutusele karmimad meetmed väärtegude vastu võitlemiseks, plaanides kahekordistada trahvimäärad. Uus algatus on osa valitsuse püüdest tõhustada õiguskaitse- ja õiguskorraldussüsteemi, muutes seeläbi tänavad ja ühiskonna turvalisemaks. See samm näitab selgelt, et Eesti võtab väärtegude toimepanijaid tõsiselt ning on valmis võtma vajalikke samme kuritegevuse ohjeldamiseks. Justiitsministeeriumi plaanid on edu saavutamiseks vajalikud ning loovad aluse õiglasema ja turvalisema ühiskonna loomiseks.

Justiitsministeeriumil on valminud eelnõu, mille järgi tõuseb trahviühik praeguselt neljalt eurolt kaheksale eurole. Samas kavatsetakse langetada trahvide alammäära.

Siseministeerium ja justiitsministeerium soovivad tõsta alates 2011. aastast samana püsinud trahviühikut. Kui viimased paarkümmend aastat on trahviühik olnud neli eurot, siis justiitsministeeriumis valminud eelnõu järgi kerkiks trahviühik kaheksa euroni.

Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul tõi trahvimäära tõstmise teema temani siseminister Lauri Läänemets.

“Leppisime kokku, et siseministeerium annab meile andmed, mille põhjal me analüüsime olukorda, et kuidas me saame liiklust ohutumaks teha ja ka liiklusohutust tagada paremini, kui me räägime liiklusrikkumistest,” ütles ta.

“Mina oleksin sidunud selle (ühiku) mingi indeksiga, et juhul kui ühiskonnas toimuvad teatud muudatused, kas keskmine palk või millega iganes see indeks seotud on, siis vastavalt sellele oleks ka trahvisummad. Aga selles osas me ei ole jõudnud kokkuleppele ja praegu läheb eelnõu kooskõlastusringile sellisel kujul, et tõstetakse (ühikut) kaks korda,” lisas ta.

Seaduse järgi saab praegu väärteokaristusena määrata trahvi kolm trahviühikut, mis tähendab, et miinimumtrahv on 12 eurot. Laaneti sõnul viiakse eelnõuga alammäär ühe trahviühikuni ehk miinimummäär tegelikult langeb. Trahvi maksimummäär jääb paika.

Tõstetakse ka automaatsete liiklustrahvide määra: kui praegu võrdub ühe km/h jagu kiiruse ületamine viie euroga, siis eelnõu järgi tõuseb see määr seitsme euroni.

Laaneti sõnul on trahvimäära tõstmisel kaks peamist põhjust. “Üks oluline eesmärk on ennetuslik meede, et inimesed teades, kui palju on süüteost võimalik väärteo korras karistada, võiksid eeldada, et nad seda õigusrikkumist toime ei pane. Teine pool on kindlasti see, et õigusrikkumise menetlemine on ka kallimaks läinud, et miks peab selle kinni maksma maksumaksja, võib-olla peaksid rohkem panustama need inimesed, kes õigusrikkumise toime panevad,” lausus ta.

Laaneti sõnul näitab samas teiste riikide praktika, et trahvimäärade tõstmise mõju kestab umbes pool aastat.

“Inimene harjub ju erinevates olukordades kas käituma või elama või ka teatud karistustega. Selles mõttes peame kindlasti mõtlema hoopis personaalsemale lähenemisele, kuidas me mõjutame inimesi õiguspärasele käitumisele, mitte lihtsalt, et tõstame rahatrahve,” lausus ta.

Trahvide tõstmise kasutegurile räägib vastu näiteks see, et kui 2000-ndate alguses oli Eestis aasta kohta paarsada liiklussurma, siis nüüd on see arv pea neli korda väiksem. Trahvimäärad samal ajal oluliselt kasvanud ei ole.

Laaneti sõnul on selle taga kindlasti ka muid tegureid, näiteks on muutunud turvalisemaks autod, rohkem on kvaliteetseid teid ning teede valgustus on parem.

“Trahv ei ole kindlasti ainus mõjutusvahend, pigem on see üks väheseid ja kõik muud ennetuslikud meetmed on minu arvates tunduvalt mõjusamad, aga kuna trahvid on teatud mõttes oma numbriga jäänud ajale jalgu, siis ma olen ka seda meelt, et see siseministeeriumi ettepanek on päevakohane,” lausus Laanet.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Justiitsministeeriumi plaan kahekordistada väärteo trahvimäärad on oluline samm Eesti õigussüsteemi tõhustamise suunas. Suuremad trahvid peaksid toimima heidutusena potentsiaalsetele kurjategijatele ning aitama tagada ühiskonna turvalisust. Samas on oluline, et trahvid oleksid proportsionaalsed tehtud väärteo raskusega ning et süsteem oleks läbipaistev ja õiglane kõigile. Loodetavasti aitab see muudatus kaasa kuritegevuse vähenemisele ja õigluse tagamisele Eestis.