Joe Biden soovib tõsta maksud miljardäridele ja ettevõtetele | Välismaa

Joe Bideni administratsiooni plaan tõsta maksud miljardäridele ja suurtele ettevõtetele on pälvinud palju tähelepanu nii Ameerikas kui ka välismaal. Eesmärgiga suurendada sissetulekuid ning toetada sotsiaalprogramme on see ettepanek tekitanud nii toetust kui kriitikat. Eestis jälgitakse huviga nende sündmuste arengut ning mõju maailma majandusele. Kas Bideni maksupoliitika võib olla eeskujuks teistele riikidele või tekitab see hoopis vastupidist mõju? See on küsimus, mis puudutab mitte ainult ameeriklasi, vaid ka kogu maailma.

USA president Joe Biden peab neljapäeva õhtul kõnet olukorrast riigis USA kongressi ees. Tegemist on Bideni ühe vähese võimalusega reklaamida oma ideid otse-eetris Ameerika rahvale enne novembris peetavaid presidendivalimisi. Biden kavatseb teha kõnes ettepanekud ettevõtete tulumaksu tõstmiseks ning USA-s elavatele miljardäridele minimaalse kohustusliku tulumaksumäära kehtestamiseks.

Konkreetselt soovib demokraat Biden tõsta ettevõtete minimaalset tulumaksumäära 15 protsendilt 21 protsendile. Samuti soovib ta kehtestada minimaalse 25-protsendilise tulumaksumäära nende inimeste sissetulekutele, kelle netovara suurus ületab ühe miljardi dollari piiri, vahendab väljaanne Financial Times.

Biden teeb ühtlasi ettepaneku suunata maksutõusudest laekuvad vahendid USA võlakoormuse vähendamiseks kolme triljoni dollari võrra järgmise kümne aasta jooksul. USA kongressi sõltumatu eelarveameti (CBO) arvutuste järgi oli USA koguvõlg eelmise aasta lõpu seisuga 26,2 triljonit dollarit.

Ettepanekute vastuvõtmine kongressis enne USA valimisi on vähetõenäoline, sest vabariiklastel on esindajatekojas enamus. Samas aitab see Bidenil tugevdada kontrasti enda ja vabariiklaste eeldatava ametliku presidendikandidaadi Donald Trumpi vahel.

Tervelt 60 protsenti valijatest pole Financial Timesi tellimusel läbiviidud uuringu järgi rahul Bideni töö tulemusega majanduse vallas. Samuti ütleb 49 protsenti küsitletutest, et nende rahaline seis halvenes tema ametiaja jooksul.

Samas on ettevõtted veelgi vähem populaarsed valijate seas kui president Biden: kui 36 protsenti valijatest süüdistab demokraate hinnatõusus, siis tervelt 58 protsenti küsitletutest arvab, et ettevõtted kasutavad kõrget inflatsiooni ära hindade edasiseks tõstmiseks.

USA majandusteadlased pole aga rahul nii demokraatide kui vabariiklaste rahanduspoliitikaga. CBO hoiatas hiljuti, et USA võlakoormus suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) tõuseb 2034. aastaks 116 protsendini, samas kui veel käesoleval aastal on selleks 99 protsenti. Bideni ettepanek suunata maksutõusudest tulevad vahendid võla vähendamisse võib aidata Bidenil kriitikat ennetada.

Biden on varemgi pakkunud miljardäridele eraldi minimaalse kohustusliku maksu kehtestamist, samuti on ta varem teinud kongressile ettepaneku tõsta ettevõtete kõrgeimat tulumaksumäära 21 protsendilt 28 protsendile.

Lisaks soovib Biden kaotada maksusoodustused ettevõtetele nende töötajate eest, kellele makstakse rohkem kui miljon dollarit aastas. See muutus peaks tooma USA riigikassasse üle 250 miljardi dollari, ütlesid kõrged USA presidendiadministratsiooni ametnikud.

Bideni plaanid eristuvad selgelt Trumpi plaanidest, kes lubab oma valimisvõidu puhul teha alatisteks 2017. aastal vastu võetud maksueelnõus sätestatud maksulangetused, mis olid algselt mõeldud ajutistena ja lõpevad 2025. aastal. Toona langetati ettevõtete kõrgeimat tulumaksumäära 35 protsendilt 21 protsendile.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on leppinud kokku miinimumtulumaksu kehtestamises rahvusvahelistele suurettevõtetele. Kuigi USA liitus kokkuleppega, mille järgi peaks ettevõtete tulumaks olema vähemalt 15 protsenti, pole kongress seni seda ratifitseerinud ning reformi elluviimist USA-s ei oodata samuti vähemalt kuni novembris toimuvaid presidendivalimisteni.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Joe Bideni soov tõsta maksud miljardäridele ja ettevõtetele on leidnud vastukaja ka Eestis. Kuigi see võib tekitada muret ettevõtjate seas, võib see aidata tasakaalustada sotsiaalseid ebavõrdsusi ning tagada parema ja õiglasema maksusüsteemi. Samuti võib see olla oluline samm majanduse taastamisel pärast COVID-19 kriisi. Eesti võiks vaadata seda eeskujuks ja kaaluda sarnaseid meetmeid oma maksupoliitikas.