Joe Biden soovib muuta Ameerika Ühendriikide maksusüsteemi ning tõsta makse miljardäridele ja suurtele ettevõtetele. See samm on osa tema plaanist suurendada sotsiaalset võrdsust ning toetada madalama sissetulekuga inimesi. Bideni administratsioon usub, et rikkad ja suured ettevõtted peaksid maksma õiglast osa oma tulu eest ning panustama ühiskonna arengusse. Kuigi see otsus võib põhjustada vastuseisu rikkamate seas, on see oluline samm edasi suurema õigluse poole.
USA president Joe Biden peab neljapäeva õhtul kõne olukorrast riigis USA kongressi ees. Tegemist on Bideni võimalusega reklaamida oma ideid otse-eetris Ameerika rahvale enne novembris peetavaid presidendivalimisi. Biden kavatseb teha kõnes ettepanekud ettevõtete tulumaksu tõstmiseks ning USA-s elavatele miljardäridele minimaalse kohustusliku tulumaksumäära kehtestamiseks.
Konkreetselt soovib demokraat Biden tõsta ettevõtete minimaalset tulumaksumäära 15 protsendilt 21 protsendile. Samuti soovib ta kehtestada minimaalse 25-protsendilise tulumaksumäära nende inimeste sissetulekutele, kelle netovara suurus ületab ühe miljardi dollari piiri, vahendab väljaanne Financial Times.
Biden teeb ühtlasi ettepaneku suunata maksutõusudest laekuvad vahendid USA võlakoormuse vähendamiseks kolme triljoni dollari võrra järgmise kümne aasta jooksul. USA kongressi sõltumatu eelarveameti (CBO) arvutuste järgi oli USA koguvõlg eelmise aasta lõpu seisuga 26,2 triljonit dollarit.
Ettepanekute vastuvõtmine kongressis enne USA valimisi on vähetõenäoline, sest vabariiklastel on esindajatekojas enamus. Samas aitab see Bidenil tugevdada kontrasti enda ja vabariiklaste eeldatava ametliku presidendikandidaadi Donald Trumpi vahel.
Tervelt 60 protsenti valijatest pole Financial Timesi tellimusel läbiviidud uuringu järgi rahul Bideni töö tulemusega majanduse vallas. Samuti ütleb 49 protsenti küsitletutest, et nende rahaline seis halvenes tema ametiaja jooksul.
Samas on ettevõtted veelgi vähem populaarsed valijate seas kui president Biden: kui 36 protsenti valijatest süüdistab demokraate hinnatõusus, siis tervelt 58 protsenti küsitletutest arvab, et ettevõtted kasutavad kõrget inflatsiooni ära hindade edasiseks tõstmiseks.
USA majandusteadlased pole aga rahul nii demokraatide kui vabariiklaste rahanduspoliitikaga. CBO hoiatas hiljuti, et USA võlakoormus suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) tõuseb 2034. aastaks 116 protsendini, samas kui veel käesoleval aastal on selleks 99 protsenti. Bideni ettepanek suunata maksutõusudest tulevad vahendid võla vähendamisse võib aidata Bidenil kriitikat ennetada.
Biden on varemgi pakkunud miljardäridele eraldi minimaalse kohustusliku maksu kehtestamist, samuti on ta varem teinud kongressile ettepaneku tõsta ettevõtete kõrgeimat tulumaksumäära 21 protsendilt 28 protsendile.
Lisaks soovib Biden kaotada maksusoodustused ettevõtetele nende töötajate eest, kellele makstakse rohkem kui miljon dollarit aastas. See muutus peaks tooma USA riigikassasse üle 250 miljardi dollari, ütlesid kõrged USA presidendiadministratsiooni ametnikud.
Bideni plaanid eristuvad selgelt Trumpi plaanidest, kes lubab oma valimisvõidu puhul teha alatisteks 2017. aastal vastu võetud maksueelnõus sätestatud maksulangetused, mis olid algselt mõeldud ajutistena ja lõpevad 2025. aastal. Toona langetati ettevõtete kõrgeimat tulumaksumäära 35 protsendilt 21 protsendile.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on leppinud kokku miinimumtulumaksu kehtestamises rahvusvahelistele suurettevõtetele. Kuigi USA liitus kokkuleppega, mille järgi peaks ettevõtete tulumaks olema vähemalt 15 protsenti, pole kongress seni seda ratifitseerinud ning reformi elluviimist USA-s ei oodata samuti vähemalt kuni novembris toimuvaid presidendivalimisteni.
Kokkuvõttes võib öelda, et Joe Bideni plaan tõsta makse miljardäridele ja ettevõtetele on tekitanud vastakaid arvamusi Eestis. Mõned kiidavad seda sammu, nähes selles võimalust suurendada sotsiaalset võrdsust ja investeerida olulistesse valdkondadesse nagu haridus ja tervishoid. Teised aga kardavad, et kõrgemad maksud võivad kahjustada majandust ja ettevõtlust. Ükskõik, milline on lõplik otsus, on oluline arutada ja kaaluda erinevaid vaatenurki ning jälgida, kuidas need muudatused võivad mõjutada nii kohalikku kui ka rahvusvahelist majandust.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus