Jäätmereformiga muutub sortimata prügi sorditud prügist kolm korda kallimaks | Eesti

2065130h23eet24

Eesti on võtnud suure sammu jätkusuutlikuma tuleviku suunas, kehtestades jäätmereformi, mis teeb sortimata prügi ladestamise oluliselt kallimaks. See tähendab, et õigete sortimisotsuste tegemine on nüüd olulisem kui kunagi varem. Lisakulude vältimiseks tuleb hoolikalt jälgida, et kõik prügi oleks korralikult sorteeritud. See muudatus innustab inimesi mõtlema paremini keskkonnasõbralikumalt ning looma jätkusuutlikumaid harjumusi. Olgu see meeldetuletuseks meile kõigile, et meil kõigil on kohustus hoida meie keskkonda puhtana ja tervena.

Jäätmereformiga kavatsetakse elu kallimaks muuta neil, kes jäätmeid ei sordi, selgub jäätmereformi väljatöötamiskavatsusest. Lisaks kavatsetakse kehtestada prügi põletamise tasu.

Jäätmereformiga antakse hinnaeelis neile, kes jäätmeid sordivad ning see peaks panema ka ettevõtteid ja omavalitsusi materjale ringkasutusse suunama, märkis kliimaministeerium.

“On kaks alternatiivi – kas kõigile kasvavad kulud ühetaoliselt, et korraldada omavalitsustes jäätmevaldkonda, või teeme vahe sisse igaühe panuse järgi. Meie soov on, et neile, kes koguvad jäätmeid liigiti, hakkab jäätmetasu arve olema näiteks kortermajades 3–5 eurot kuus. Kes ei sorteeri, maksab umbes kolm korda rohkem. Nii saab arvestatava hinnaeelise just see, kes sorteerib oma jäätmed,” ütles kliimaminister Kristen Michal.

Arvete täpset suurust mõjutab omavalitsuste suurenev roll jäätmemajanduses, kellele kehtestatakse kindel sihtarv, kui palju jäätmeid tuleb liigiti koguda.

Kuna segaolmejäätmetest kolmandiku moodustavad pakendid, on ka nende ringlusse võtu suurendamiseks ette nähtud uuendusi. Kehtivat pakendiaktsiisi muudetakse nii, et ringlusse võetavast materjalist pakend oleks odavam.

Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo sõnul võib pakendiaktsiisi muutmine ka toodete hinda muuta, kuid ministeeriumi arvutuste järgi on mõju leibkonnale väiksem kui üks euro kuus.

Põletamine läheb tasulikeks

Lisaks plaanib ministeerium jäätmereformiga tõsta jäätmete prügilasse ladestamise tasu ning kehtestada põletamise tasu, et motiveerida materjalide ringlusse võtmist.

Loe rohkem:  Euroopa Komisjon on valmis põllumajandustoetuste nõudeid veidi leevendama | Eesti

“Eesti kodudes tekib sadu tuhandeid tonne materjale, mida saaksime uuesti kasutada, kuid millest me täna suure osa lihtsalt ära põletame või prügimäele mädanema viime,” ütles Michal. “Eesmärk on, et ära visatud prügist saaksime 2030. aastaks lisaks tänasele 135 000 tonni uute materjalidena kasutusse saata.”

Veel sisaldab eelnõu väljatöötamiskavatsus jäätmevaldkonna digitaliseerimise plaani. Nii saadakse tulevikus värskeid andmeid, kui palju kuskil omavalitsuses jäätmeid liigiti kogutakse või kuhu käitlusesse omavalitsustest jäätmed liiguvad.

Kliimaministeerium suunab ringmajanduse valdkonna investeeringuteks 111 miljonit eurot, mille eest saab muuhulgas rajada jäätmete kogumiseks ja ringlusse võtuks vajalikku taristut, luua uusi lahendusi pakendite korduskasutuseks ja vähendada jäätmeteket.

Eestil on Euroopa Liidu liikmesriigina kohustus võtta 2025. aastaks ringlusse 55 protsenti, 2030. aastaks 60 protsenti ning 2035. aastaks 65 protsenti olmejäätmetest. Ministeerium märkis, et reformiga ettenähtud lahendused toovad kaasa olmejäätmete liigiti kogumise ning ringlusse võtu suurenemise.

Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastuste, tagasiside ja arutelude põhjal valmib seaduseelnõu 2024. aasta teises pooles. Muudatuste kehtestamist plaanitakse eeldatavalt 2025. aastal.

Väljatöötamiskavatsusega saab lähemalt tutvuda ministeeriumi kodulehel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et jäätmereformi eesmärk on suurendada taaskasutatavate jäätmete hulka ning vähendada sortimata prügi ladustamist. Sellega kaasneb aga ka kõrgem hinnalipik sortimata prügi käitlemise eest. Tähtis on jätkata jäätmekäitluse harimist ja teadlikkuse tõstmist, et inimesed mõistaksid jäätmete sorteerimise olulisust keskkonnale ja ühiskonnale tervikuna. Loodame, et jätkuvad jõupingutused jäätmete säästlikumaks käitlemiseks aitavad kaasa puhtama ja jätkusuutlikuma tuleviku loomisele Eestis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga