Jaan juunior ja Kunter Tätte: isa harjutas oma lugusid külaliste peal | Teater

Tere tulemast Eesti teatripäevikusse! “Jaan Juunior ja Kunter Tätte: Isa harjutas oma lugusid külaliste peal” on lummav lavastus, mis toob meieni sügava ja intiimse emotsionaalse kogemuse. Isa ja poja duett lavalaudadel on täis sügavust, huumorit ja ausust ning publikul on võimalus sukelduda nende lugudesse ja maailma. See etendus ei jäta kedagi ükskõikseks ning on kindlasti kogemus, mida ei tasuks teatri armastajatel ilma jätta. Astuge sisse sellesse maagilisse maailma ja laske kunstil end ümbritseda!

Muusik Jaan Tätte saab 24. märtsil 60-aastaseks ning sel puhul käisid “Ringvaate” stuudios pojad Jaan juunior ja Kunter Tätte, kes meenutasid oma lapsepõlve ning rääkisid, miks isa on neile väga suureks eeskujuks.

“Lõppkkuvõttes ei ole see ainult vari, vaid samuti ka valgus,” vastas Jaan Tätte juunior küsimusele, kuidas on elada nii kuulsa ja andeka isa varjus. “Ma ei saa küll samasuguse muusikaga muusikuks saada, aga veidike on see siiski ka privileeg.”

Kunteri sõnul pole talle muusikaannet antud ning seetõttu pidid kõik muusikaõpetajad alati pettuma. “Aga kokkuvõttes on isa isegi mulle kui mittemuusikule andnud palju võimalusi, tal on suur tutvusringkond.”

Kunter Tätte töötab Eesti ornitoloogiaühingus looduskaitsjana ning väga suurt avalikku huvi enda vastu ta ei soovigi.

Jaan juunior meenutas, et ka isa läks alguses Tartu Ülikooli bioloogiat õppima, aga kuna keemia oli raske, ja talle meeldis rohkem matkamas käia, siis arvati ta mingi hetk ülikoolist välja.

“Mäletan lapsepõlvest, kuidas isa sai mõnikord tellimustöö laulusõnade kirjutamiseks. Isa lesis voodil, kuulas muusikat ja kirjutas sõnu. Näitemänge kirjutas ta ka voodis kollaste paberite peale enne magamaminekut,” meenutas Jaan juunior.

“Mina üldse ei mäleta, et isa oleks kirjutamistööd teinud, ta tegi suvel kogu aeg aiatööd. Ilmselt kirjutas siis, kui keegi ei vaadanud,” arvas Kunter.

“Lood, mida isa kontsertidel rääkis, olid enamasti üsna dramaturgilised, väikese kunstilise liialdusega,” meenutas Jaan juunior.

“Ta harjutas neid lugusid külaliste peal, lugu võis suve jooksul muutuda. Kui lugu oli paika lihvitud, siis lõpuks jõudis see ka publikuni,” ütles Kunter. “Tal on väga hea mälu, aga tal juhtub ka palju.”

Poegade sõnul püüdis isa neid ka purjetamisega nakatada. “Ta on ka korralik leiutaja ja oskab oma unistused ellu viia,” kiitis Kunter isa kuldseid käsi. “Ehitusmaterjal tuli merest ja siiamaani on tema ehitatud majad kõik püsti. Talle väga meeldib ise teha, ta ei taha abi küsida.”

Jaan juuniori sõnul on isa ka palju harjutanud ja omal ajal teatris teenis puutöökojas töötades lisa. “Ta on väga hea ja sõbralik ning viisakas inimene, ta ei ütle kellelegi, et tõmba uttu. Vahel oli kellegagi mitu tundi saunas ja me mõtlesime, et nüüd on uus parim sõber leitud, aga siis tuli isa tuppa ja ütles, et oeh, küll oli väsitav!”

Jaan Tätte saatis poegadele stuudiosse videotervituse, kus kiitis, et nad on maailma kõige paremad isad ning ütles, et umbes kümne aasta pärast vajab ta poegade abi talvepuude tegemisel ning poisid lubasid siis isale appi minna.

“Nii on kuidagi läinud, et me ei ole eriti Vilsandil midagi teinud, me vanemad on nii tublid,” lisas Jaan juunior.

Mõlemad soovisid oma isale sünnipäevaks, et isa elaks oma elu täpselt nii nagu talle meeldib.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Jaan Juunior ja Kunter Tätte etendus “Isa harjutas oma lugusid külaliste peal” oli nauditav ja kaasakiskuv. Nende uskumatud näitlejameisterlikkus ja suurepärane keemia laval lõid unustamatu kogemuse. Lavastus kõneles sügavatest isaduse teemadest ja pakkus publikule nii naeru kui ka mõtlemisainet. Sel moel suudeti ühendada meelelahutuslik ja sügavamõtteline teater, mis jätab vaatajale sügava mulje ja mõtted pärast etenduse lõppu. Kindlasti on see lavastus väärtuslik lisand Eesti teatrikultuurile.