ISW: Vene väed on teinud Ukraina rinnetel väikseid edusamme | Välismaa

Tere tulemast, kallid kaasmaalased ja külalised! Viimase aja sündmused Ukraina rindel on tekitanud palju kõneainet ja muret üle terve maailma. Venemaa väed on teinud väidetavalt väikseid edusamme Ukraina territooriumil, mis on tekitanud pinget ja muret Euroopa Liidus ning NATO-s. See areng mõjutab ka meid siin Eestis ning on oluline olla kursis selle olukorraga. Meie Välismaa-uudiste maailmas on tähtis olla informeeritud ja mõista seda keerulist konflikti, et saaksime olla toeks meie liitlastele ja aidata kaasa rahu säilitamisele meie regioonis.

Vene väed on Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastis praegu toimuvate lahingute ajal teinud marginaalseid edusamme, ütles USA-s asuv mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) oma värskes aruandes.

Oluline 13. jaanuaril kell 7.00:

ISW väidab, et 11. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad Venemaa marginaalset edasitungi Donetski oblastis Bahmutist kirdes asuvas Vesele külas.

Venemaa on intensiivistanud ka rünnakuid Avdiivka linnas, kus geograafilise asukohaga kaadrid kinnitavad, et Vene väed saavutasid hiljuti linna loodeosas piiratud edu.

Donetski linnast edelas tungisid Vene väed edasi ka Novomõkhailivka lähedale – küla, mis pidevate lahingute tõttu täielikult hävis.

Nii Bahmut kui ka Avdiivka on olnud kõige intensiivsemate lahingute tallermaa alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse. Bahmut on olnud enam kui aasta Venemaa Ukraina-vastase sõja epitsenter, mis on talunud suuri suurtükitulede ja õhurünnakute hävinguid, samal ajal kui Avdiivkas on Venemaal väidetavalt olnud viimase kolme kuu kõrgeim ohvrite arv, kirjutas The Kyiv Independent.

ISW teatas ka, et Vene väed jõudsid vähesel määral edasi Zaporižžja oblasti lääneosas, vallutades Ukraina kaevikute positsioonid Verbove küla kõrval, Robotõnest idas.

Geolokatsiooniga kaadrid näitavad veel, et Vene väed saavutasid Krõnkis, mis asub Hersoni oblasti idakaldal, vähesel määral edu.

Vaatamata edusammudele tõrjusid Ukraina väed reedel edukalt mitu Venemaa rünnakut Donetski oblastis. Ukraina lõunaväejuhatuse pressiesindaja märkis ka Venemaa rünnakute tempo olulist vähenemist Hersoni oblasti idakaldal viimase ööpäeva jooksul.

Maavägede ülem: Ukraina vajab enam ründelennukeid

Ukraina vajab rohkem ründelennukeid, sealhulgas reaktiivlennukeid jalaväe toetamiseks ja lennukeid kaugmaarakettide tulistamiseks, ütles maavägede ülem Oleksandr Syrskyi 12. jaanuaril Reutersile antud intervjuus.

Syrskyi ütles, et USA-s toodetud hävitajad A-10, aga ka ründehelikopterid nagu Apache võivad lahinguväljal toimuvat märkimisväärselt mõjutada.

Teadaolevalt nõudis Ukraina USA-Ukraina kaitsetööstusbaaside konverentsi suletud uste ajal Washingtoni kaubandusministeeriumis detsembris 2023 Apache’sid ja muud täiustatud varustust.

On ebaselge, kas USA või teised lääneliitlased neid lennukeid Ukrainale tarnivad.

Ukraina on palunud oma lääneliitlasi varustada end F-16 ja teiste täiustatud lennukeid alates täismahulise sissetungi algusest. Holland ja Taani olid 2023. aasta suvel eeskujuks rahvusvahelise koalitsiooni moodustamisel, mis koolitaks Ukraina piloote juhtima F-16 reaktiivlennukeid.

Taani, Holland, Norra ja Belgia on nõustunud tarnima oma F-16 lennukid Ukraina õhujõudude tugevdamiseks, kuid nad pole veel saabunud.

Esimesed Ukraina piloodid pidid F-16 väljaõppe läbima 2023. aasta lõpuks ja saavad Ukrainas lennukitega lennata 2024. aasta kevadel või suvel.

In conclusion, the news about the small advances made by Russian forces on the Ukrainian front is concerning. Estonia stands in solidarity with Ukraine and condemns any aggression from Russia. It is important for the international community to continue supporting Ukraine in the face of this threat. Estonia will continue to work with its allies to ensure the security and stability of the region. We hope for a peaceful resolution to the conflict and call for an immediate end to any further military actions from Russia.