ISW: Vene väed liikusid edasi Avdijivka lähistel | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Today, we bring you the latest news about the growing tension near Avdiivka, as Russian forces continue to advance. The situation in Eastern Ukraine is of great concern, and the impact of this movement is being closely watched by the international community. As Estonia continues to stand in solidarity with Ukraine and support the efforts for peace and stability in the region, the developments in Avdiivka are a reminder of the ongoing conflict in the area. Stay tuned as we delve into the details of this unfolding situation and its potential implications.

Oluline esmaspäeval, 22. jaanuaril kell 5.55:

– ISW: Vene väed liikusid edasi Avdijivka lähistel;

– Venemaa korraldas droonirünnaku Ukrainale;

– Venemaa peab Zelenski sõnul tundma ja mäletama sõda igavesti;

– Ukraina vajab Pritzkeri sõnul sõja võitmiseks USA majanduslikku tuge.

ISW: Vene väed liikusid edasi Avdijivka lähistel

Mõttekoda ISW teatas oma värskes sõjaülevaates, et Vene väed liikusid edasi Avdijivkast lõunas ja edelas. 21. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrite järgi liikusid Vene väed edasi Soborna tänaval asuva restorani piirkonnas ning Avdijivkast edelas jääva metsariba lähedal.

Vene ja Ukraina allikate teatel jätkuvad lahingud Avdijivkast loodes Novobahmutivka ja Stepove külade ning Avdijivka koksitehase lähistel. Samuti jätkuvad lahingud Avdijivkast edelas Pervomaiske, Vodjane ja Nevelske külade piirkonnas.

Ühtlasi teatas Ukraina Tavria väerühma juhataja Oleksandr Tarnavskõi, et Vene okupandid valmistuvad ette suuremateks rünnakuteks Avdijivka suunal ning Vene sõjavägi koondas piirkonda üle 40 000 sõduri.

Venemaa korraldas droonirünnaku Ukrainale

Pühapäeva õhtul algas Vene droonirünnak Ukrainale, teatas pühapäeval kell 21.43 Ukraina õhuvägi.

Kui algselt käivitus õhuhäire Hersoni, Mõkolajivi ja Dnipropetrovski oblastis, siis hiljem laienes droonirünnaku oht Kirovohradi, Tšerkassõ ja Odessa oblastile.

Kell 1.10 öösel teatati droonirünnaku lõppemisest. Täpsemad andmed alla tulistatud droonide arvu ning võimalikest droonirünnaku tagajärgede kohta selguvad hommikul.

Venemaa peab Zelenski sõnul tundma ja mäletama sõda igavesti

Kui poleks olnud Kremli otsust alustada agressiooni Ukrainas, siis oleksid tuhanded kaasmaalased praegu elus, ütles president Volodõmõr Zelenski pühapäevaõhtuses pöördumises rahva poole, mida vahendas uudisteagentuur UNIAN.

“Seetõttu on nii oluline võtta Venemaa täielikule ja õiglasele vastutusele kõigil tasanditel,” toonitas Zelenski.

“Ja isiklikul tasandil, et iga sõjakurjategija ja iga terrorist vastutaks. Ja kogu terroristliku riigi tasandil peab samuti olema vastutus oma varade ja võimalustega. Venemaa peab tundma ja igavesti meeles pidama, et agressor on see, kes kaotab kõige rohkem,” jätkas president.

Riigipea tõi välja, et möödunud ööpäeva jooksul toimus rindel umbes 60 lahingut. Kõige ägedamad toimusid Avdijivka, Bahmuti ja Kupjanski suundades, aga ka lõunas. Samal ajal toimus enam kui 50 rünnakut mitmelt raketisüsteemilt ning kümneid muud liiki õhurünnakuid. Oli haavatuid ja hukkunuid.

“Venemaa vastutab kogu selle terrori eest. On oluline võtta Venemaa selle eest täielikule ja õiglasele vastutusele kõigil tasanditel. Ja kõigi olemasolevate vahenditega, mille seas sanktsioonidega ning sõjalisel, juriidilisel ja poliitilisel teel,” lõpetas president.

Zelenski ütles varem päeval, et tema hinnangul ei ole vajadust 500 000 inimese mobiliseerimiseks.

“Ma ei näe täna veel vajadust mobiliseerida pool miljonit inimest. Ma arvan nii. Mitte sellepärast, et ma tahaks kellelegi kuidagi vastata ja meeldida,” ütles ta intervjuus Suurbritannia telekanalile Channel 4.

“Ma ei ole veel näinud piisavalt arusaadavaid üksikasju selleks, et öelda, et poolt miljonit tuleks mobiliseerida,” lisas Zelenski.

Ukraina vajab Pritzkeri sõnul sõja võitmiseks USA majanduslikku tuge

Ukraina vajab sõja võitmiseks Venemaaga Valge Maja majanduslikku tuge, vahendas uudisteagentuur UNIAN pühapäeval USA Ukraina majanduse ülesehitamise eriesindaja Penny Pritzkeri artiklit väljaandes The Hill.

Pritzkeri kinnitusel kujutab Venemaa agressiivne sõda tõsist ohtu mitte ainult Ukrainale, vaid ka Ühendriikidele ja Euroopale.

“Meie majanduslikule julgeolekule ning vabaduse ja demokraatia ideedele, mis hoiavad meie maailma koos,” toonitas ametnik.

“Ameerika abiga ning koos enam kui 50 liitlase ja partneriga üle maailma, pidasid Ukraina vaprad sõdalased vastu Venemaa pealetungile. Vabastasid enam kui 50 protsenti Venemaa vallutatud territooriumist ja kahjustasid oluliselt Moskva sõjalist võimekust. Meie julgeolekutoetus relvastas ukrainlasi oma maa ja Euroopa kaitseks. Samal ajal moderniseerides meie kodumaist kaitsetööstuse baasi ja tõstes meie valmisolekut igasugusteks sündmusteks,” märkis diplomaat.

Samas oli tema arvates USA majandustoetuse tähtsus sama oluline, kui julgeolekuabi.

“Majanduslik jätkusuutlikkus on Ukraina sõjategevuse põhiprintsiip. Ukraina julgeolek ja majandus moodustavad kaksikspiraali, mis on kustutamatult põimunud riigi püüdlustes diktaator Vladimir Putinit lüüa,” sõnas Pritzker.

“Kui me tegutseme kohe, siis saadab meie abipakett sõpradele ja vaenlastele sõnumi Ameerika juhtimisest, jõust ja otsustavusest seoses Ukraina võiduga selles sõjas. Ühtlasi Ukraina tulevikust vaba, sõltumatu, demokraatliku ja majanduslikult jõuka riigina, mis on integreeritud Euroopa Liitu ja sõjalisse liitu NATO,” võttis USA eriesindaja kokku.

Pritzker ütles esmaspäeval, et külmutatud Venemaa varade kasutamine oleks Kiievi rahastamiseks lihtne allikas, kuid juhtivate tööstusriikide ühendus G7 peab esmalt selles ühiselt kokku leppima. Pritzker rääkis teemal Šveitsis asuvas Davosis toimuva ülemaailmse eliidi iga-aastase kohtumise esimesel päeval, kus Ukraina sõda oli päevakorras tähtsal kohal.

Ukraina tahab, et lääneriigid konfiskeeriksid 300 miljardi dollari väärtuses külmutatud Venemaa varasid, et maksta riigi ülesehitamise eest.

G7 riigid on samas seisukohal, et igasugune konfiskeerimine on täis juriidilisi probleeme.

Diplomaadid väidavad, et USA toetab sellist sammu, kuid on seisnud silmitsi eurooplaste vastupanuga, kes kardavad, et Venemaa ja teised riigid ei usalda enam läänt turvalise kohana oma raha hoidmise osas.

“Ma arvan, et on olemas tohutu ootus, et Venemaa riigivaradest võib saada Ukraina lihtne rahastamisallikas,” märkis Pritzker.

Pritzkeri andmetel on G7 riigid siiski palunud asjakohastel ministritel uurida, kas ja kuidas Venemaa varasid saaks Ukraina aitamiseks kasutada.

In conclusion, the movement of Russian forces near Avdiivka is a concerning development for Estonia and the broader international community. The aggression displayed by the Russian military only serves to escalate tensions in the region and threatens the stability and security of Ukraine. It is imperative for the international community to stand united against any further military advancements by Russia and to continue to support Ukraine in its efforts to defend its sovereignty. Estonia remains committed to supporting Ukraine and calls for a peaceful resolution to the ongoing conflict in the region.