Tere tulemast Eestisse! Täna räägime Vene kaitsetööstusest ja selle jätkusuutlikkusest. Kuigi Vene kaitsetööstus võib paista võimsa ja eduka tööstusena, on tegelikkuses olukord hoopis teine. Paljude ekspertide arvates ei ole see keskmises ja pikas perspektiivis jätkusuutlik. Kuidas see mõjutab rahvusvahelisi suhteid ja millised on selle tagajärjed ka Eestile? Astume lähemale ja avastame, mis peitub välismaa perspektiivis Vene kaitsetööstuse tumedate varjudena.
Venemaa kaitsetööstuse toodangu kasv ei ole keskmises ja pikas perspektiivis jätkusuutlik, tõdeb Ameerika sõjauuringute instituudi (ISW) aruanne
Venemaa sõjatööstuskompleksi ootab ees tööjõupuudus ning reservide vähenemine, mida muuhulgas süvendavad sanktsioonid. See muudab ta keskpikas ja pikas perspektiivis jätkusuutmatuks, leiavad analüütikud.
ISW märgib, et Vene väejuhatus kavatseb luua kevadsuvisteks pealetungioperatsioonideks “strateegilise reservi”, kuid ei saa sõjatööstuskompleksi tootmispiirangute tõttu tagada vajalikku hulka relvi ja varustust.
Mõnedel andmetel relvastab Vene väejuhatus aasta lõpuks ainult 27. motoriseeritud laskurdiviisi, mis on praegu formeerimisel kesksõjaväeringkonna olemasoleva 21. motoriseeritud laskurbrigaadi baasil. See on relvastatud 87 protsendi ulatuses ning Vene väejuhatus peab relvastama lisaks veel teisi uusi formatsioone ja üksusi.
Mitmed lääne ja Ukraina ametnikud ja analüütikud tõdevad, et Vene Föderatsiooni teatatud tankide tootmisnäitajad kajastavad suures osas laost võetud taastatud ja moderniseeritud tanke, mitte uut toodangut, märgib aruanne.
Venemaa kaitsetööstus tuleb Ukraina okupatsioonioperatsioonide praeguse tempoga küll toime, kuid ei suuda operatiiv- ega strateegilisel tasandil toetada võimalikku pealetungi.
Tõendid selle kohta, et Venemaa sõjavägi loob uusi, alavarustatud üksusi ja formatsioone, ühtivad ISW hinnanguga, et Venemaa eelistab tööjõu ja varustuse kvantiteeti vägede kvaliteedile.
ISW arvates piiravad need probleemid Venemaa vastloodud üksuste kaasamist lahingutes ja tõhusust lahinguväljal, kuid praeguse operatsioonitempo säilitamiseks sellest piisab.
Vene kaitsetööstuse toodangu kasv pole keskpikas ja pikas perspektiivis jätkusuutlik, kuna riik kannatab jätkuvalt tööjõupuuduse ning relvade ja varustuse varude vähenemise käes, leiab ISW. Samuti on olulisi tooteid, mida pole Venemaal sanktsioonide tõttu enam võimalik osta.
Kokkuvõttes võime järeldada, et Vene kaitsetööstus seisab ees mitmete väljakutsetega, mis võivad kahjustada selle jätkusuutlikkust keskmises ja pikas perspektiivis. Sanktsioonid, finantsraskused ja tehnoloogiline mahajäämus on vaid mõned probleemid, millega Vene kaitsetööstus silmitsi seisab. Seetõttu on oluline, et Vene valitsus ja ettevõtted teeksid jõupingutusi nende probleemide lahendamiseks ja strateegiate väljatöötamiseks, mis tagaksid tööstuse püsimajäämise ja arengu tulevikus. Samal ajal peaksid teised riigid, sealhulgas Eesti, olema teadlikud Vene kaitsetööstuse olukorrast ja valmistuma võimalikeks mõjudeks ka nende enda julgeolekule.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus