Inimesi hoiab prügi sorteerimast sageli hirm valesti sorteerimise ees | Eesti

Eesti inimeste seas on levinud hirm prügi valesti sorteerimise ees, mis sageli takistab neid prügi korralikult sorteerimast. See hirm võib tuleneda teadmatusest või uskumusest, et valesti sorteerimine võib kaasa tuua karistuse või pahameele naabrite poolt. Sellest hoolimata on oluline mõista, et prügi õige sorteerimine aitab kaitsta meie keskkonda ja vähendada jäätmete kogust. Seega, julgustagem üksteist ületama hirmu ja panustama prügi korralikku sorteerimisse Eesti heaks.

Jäätmete sorteerimine on aasta-aastalt üha keerulisemaks läinud ja paljud ei saa sellega siiani hakkama. Peatselt terendav jäätmereform tõotab aga pildi veel rohkem sassi lüüa.

“Täna meil on kolme liiki konteinereid: olmekonteiner, biojääde ja paber-papp,” loetles KÜ Sütiste tee 39 esimees Ülar Haug, kelle sõnul viskavad elanikud tühje pakendeid praegu reeglina olmekonteinerisse.

Järgmisest aastast peab konteinereid aga juba viis olema, sest ka pakendeid peab saama kodu juures ära anda.

“Siit on puudu klaaspakendi konteiner ning metall- ja plastpakendikonteiner. Neid oleks juurde vaja tulevikus,” ütles kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Katrin Koppel KÜ Sütiste tee 39 kohta.

Praegu saavad eramajad tellida pakendijäätmete äraandmise ehk kollased pakendikilekotid tasuta oma kodumaja juurde.

“Ma isiklikult pean mõistlikuks, et eramajade piirkondades pakendikotisüsteemiga võiks jätkata. /…/ Me ei peaks lõhkuma sellist süsteemi, mille inimesed on juba hästi vastu võtnud,” sõnas Tallinna abilinnapea Joosep Vimm.

“Kui praegu sellesse kollasesse kotti tihtipeale pannakse läbisegi erinevad pakendimaterjalid, siis tulevikus ikkagi oleks oluline, et see klaaspakend saab kindlasti sealt välja sorteeritud ja eraldi üle antud,” ütles Koppel.

Kortermajade elanikud peavad pakendijäätmeid seni lähimasse pakendikonteinerisse viima. See võib, aga ei pruugi asuda kodu lähedal. Seetõttu on motivatsioon seda teha tihti madal.

“Praegu sorteeritakse pigem kehvasti. Kui me vaatame üle Eesti, siis meil sorteeritakse liigiti umbes 40 protsenti olmejäätmetest. Seda on väga vähe, seda on liiga vähe. /…/ Viimase üleriigilise sortimisuuringu alusel on kõige suurem probleem meil biojäätmete liigiti kogumisega ja pakendijäätmete liigiti kogumisega. Kui võtta üks keskmine segaolmejäätmete konteiner, siis neid on seal sees kõige rohkem,” rääkis Koppel.

Tallinn viis Haabersti linnaosas läbi katseprojekti, mille käigus võttis 10 korteriühistut endale vabatahtlikult pakendikonteinerid maja juurde.

“Läbi selle suutsid need korteriühistud vähendada oma segaolmejäätmete koguseid natukene alla 20 protsendi ja seda juba esimese poole aasta sisseelamise juures. See tegelikult näitab selgelt, et mida lähemal ja mugavamaks see tehtud on, seda paremini inimesed sorteerivad,” rääkis Vimm.

“Meil siiamaani on olnud avalike pakendikonteinerite süsteem. Aga nüüd me oleme aru saanud, et see ei toimi, see ei ole piisavalt efektiivne, me ei kogu piisavalt palju pakendeid segaolmejäätmetest välja ja seetõttu on vajalik, et me toome pakendikonteinerid nüüd majapidamistele kodu juurde,” selgitas Koppel.

“Kõige suurem muutus tegelikult, mida me oleme näinud, on just nendes piirkondades olnud, kus muutus biojäätmete üleandmine kohustuslikuks,” sõnas Vimm.

Jäätmereformi sunnib läbi viima praegune nutune seis. Juba uuest aastast on Eestil kohustus võtta ringlusse vähemalt 55 protsenti kõigist jäätmetest.

“Paraku kõiki liigiti kogutud jäätmeid ei ole ka võimalik ringlusesse võtta. Seega selleks, et 55 protsenti võtta ringlusesse, peaks liigiti kogumise tase meil olema umbes 65 protsenti. See tähendab seda, et keskmiselt meil on vaja nüüd suurendada liigiti kogumist 40 protsendilt 65 protsendile. See on päris suur tõus. /…/ Tegelikult oleks meil vaja, et see tõus toimub juba järgmiseks aastaks, aga see ei ole realistlik,” selgitas Koppel.

Sageli hoiab inimesi jäätmeid korrektselt sorteerimast tagasi hirm, kuna ei teata täpselt, kuhu mingi prügi käib, sest inimestele pole saadetud ühtseid sorteerimisjuhendeid.

“Tõesti, meie poole on ka pöördunud inimesed, kes on öelnud, et nad ei julge sorteerida, sest nad kardavad, et nad teevad valesti. /…/ Juhendeid ja juhiseid ja soovitusi, kuidas jäätmeid liigiti koguda, kuidas neid kodus sorteerida, on väga palju ja nad tihtipeale on ka üksteisega natukene vastuolus. Me oleme ette võtnud selle töö, et me tahame teha üle-eestilise ühesuguse juhendi, mis on kasutatav kõikides omavalitsustes, teha inimesele see üheselt selgeks ja arusaadavaks, kuidas ta peab oma jäätmeid erinevatesse prügikastidesse panema,” rääkis Koppel.

“See peab olema inimesele üheselt selge, et jah, munakoored käivad biojäätmete konteinerisse. /…/ Loodetavasti me saame 1. jaanuariks sellise juhendi valmis,” lisas ta.

Ühistutel ja kohalikel omavalitsustel on aga mitmeid hirme ja küsimusi.

“Aega vajame. Täna ei ole teada, kas see seadus siis rakendub või ei rakendu, siis on jällegi meil keeruline otsuseid vastu võtta, et kas me siis teeme neid investeeringuid või ei tee need investeeringud. /…/ Sellel objektil oleks vaja siis laiendada konteineri hoidmise kohta,” kommenteeris Ülar Haug.

“Tegelikult uuest aastast kohe midagi ei muutu, me anname selles mõttes kohalikele omavalitsustele üleminekuaja. /…/ Omavalitsused on juba praegu sõlminud korraldatud jäätmeveo lepingud ja need kehtivad tavapäraselt kolm kuni viis aastat, neid lepinguid ei pea omavalitsused lõpetama,” kinnitas Koppel.

Paraku ongi Tallinn mitmes linnaosas vahetult enne jäätmereformi jõustumist uusi viieaastaseid prügiveolepinguid sõlmimas ja ootab, et riik võimaldaks tingimusi keset hankeperioodi juurde kirjutada.

“Kui näiteks Tallinnas ühed suuremad linnaosad – Põhja-Tallinn, kesklinn, Lasnamäe – järgmisel aastal uue lepinguperioodiga alustavad, et siis see ei tähendaks seda, et nendes piirkondades järgmised viis või kuus aastat midagi ei muutu,” ütles Vimm.

“Kui just nüüd omavalitsus ei saa jäätmevedajaga kokkuleppele, et nad poolte kokkuleppel lõpetavad selle lepingu varem, kui seda võimalust ei ole ja sõlmitakse tõepoolest viieaastane hankeleping, siis jah, ei ole võimalik selle jäätmereformi teatud elemente kasutada,” ütles Koppel.

“Siin läheb see kogu aur ära nii-öelda selle esimese otsa kogumise peale. Aga tegelikult probleem ei ole meil niivõrd mitte kogumises, kuivõrd selles tagumises otsas ehk mis nende kogutud jäätmetega edasi tehakse, kuidas nad ikkagi lõpuks ringlusse võetud saavad,” ütles Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liige Argo Luude.

“Selle otsaga tegelikult jäätmereform täna väga ei tegele. /…/ Mis on jäätmete probleem, on see, et tegelikult, kuigi me räägime ja ütleme, et jäätmed on ressurss, siis nad on ressurss väga piiratud mahus väga piiratud tingimustel. Üldjuhul jäätmed ei ole ressurss,” rääkis Luude.

“Jäätmete ringlusse võtuga on nii ja naa. Meil on mõned jäätmeliigid, mida võetakse üsna hästi ringlusesse ka Eestis, näiteks vanapaber, klaas. Biojäätmete ringlusse võtuga on toimunud suured edusammud. Igal aastal võetakse järjest rohkem biojäätmeid ka ringlusesse. /…/ Kõikide nende jäätmeliikide puhul ei olegi oluline, et see ringlusse võtt toimuks Eestis – tihtipeale näiteks plast või metall liigub Eestist välja –, aga tähtis on see, et ta saab ringlusse võetud. See ei pea ilmtingimata toimuma meil siin, kohapeal,” selgitas Koppel.

“Mida saab riik teha, üks on maksupool – ta saab põhimõtteliselt teha niisuguse maksusüsteemi, et kui materjal on lihtsamini ringlusse võetav, on maks madalam, kui materjal või see pakend on raskemini ringlusse võetav, on maks kõrgem. See motiveerib neid, kes neid asju pakendavad, kasutama niisuguseid materjale, mis on lihtsam võtta ringlusse,” ütles Luude.

Eestis tekib igal aastal umbes pool miljonit tonni olmejäätmeid. Kõige viimatisemad täpsed andmed on olemas 2022. aasta kohta ja neist on näha, et sellest rohkem kui poolest miljonist tonnist suurima osa moodustavad segaolmejäätmed, pea 313 000 tonni.

Osakaalult järgmised on sorteeritud pakendijäätmed, mida on 89 000 tonni. Sinna sisse on kokku arvutatud näiteks nii paber- ja kartongpakend kui ka plast-, klaas- ja metallpakend.

Kaalult järgmine suur prügiliik on biojäätmed ja neid koguti paar aastat tagasi kokku pea 43 000 tonni.

Nii-öelda vanapaberit kogusime ülemöödunud aastal üle 21 000 tonni ja vanametalli 7600 tonni.

Kui aga kõik Eestis tekkivad jäätmed kokku võtta, siis tekitab iga Eesti inimene ühes aastas keskmiselt 378 kilogrammi erinevaid jäätmeid.

Allikas:
“Aktuaalne kaamera. Nädal”

In Estonia, people are often deterred from sorting their waste due to a fear of sorting it incorrectly. However, it is important to overcome this fear and educate ourselves on the proper ways to sort waste to protect the environment and promote sustainability. By taking the time to learn about recycling guidelines and implementing them in our daily lives, we can make a positive impact on our community and contribute to a cleaner, greener future for Estonia. Let’s take small steps towards responsible waste management and lead by example for a more sustainable lifestyle.