Mihkelson Ukrainas: Venemaa surub Ukraina rinnet mitmelt suunalt | Eesti

2284350h7b38t24

Tere tulemast Eestisse! Kui me räägime Ukrainast, siis ei saa me ignoreerida Venemaa mõju ja survet selle naaberriigile. Mihkelsoni artikkel Ukraina olukorrast ja Venemaa sekkumisest on äärmiselt oluline tänapäeva poliitilises kontekstis. Venemaa mõjualasid Ukraina rindele avaldub mitmelt suunalt ning see teeb olukorra äärmiselt keeruliseks. Jätkuva kriisi ja konfliktide taustal on eluliselt oluline mõista ja jälgida, kuidas Venemaa tegevus mõjutab Ukraina ja kogu piirkonna stabiilsust. Oleme tunnistajaks ajaloolisele võitlusele ja pingetele ning tähtis on olla informeeritud ja teadlik sündmustest meie lähiriikides.

Ukrainas rindepiirkonnas viibiv riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et olukord on väga kriitiline ja Venemaa surub oma massiga Ukraina rinnet mitmelt suunalt. Mihkelson ärgitas lääneriike kiiresti saatma Ukrainale relvastust ja lahingumoona.

“Ma olen olnud siin kolm päeva ja kogu rinde ulatuses liikunud vabatahtlikega ringi. Olen kohtunud umbes tosina erineva võitleva brigaadi sõduriga, ohvitseriga alates Kupjanskist, Lõmani, Bahmuti, Avdijivka piirkond ja hetkel olen ma Orihhivi suunal lõunarindel. Kõigis nendes suundades on Vene vägedel praegu väga massiivne initsiatiiv, massiivne tulejõud ja massiivne elavjõud, mis surub Ukraina rinnet kõigil nendel suundadel nii idas kui ka lõunas,” ütles Mihkelson ERR-ile.

“Kõigil, kellega ma rääkisin, on sõnum, et neil napib praegu katastroofiliselt suurtükimoona, ka päris palju muud varustust. Ja Venemaa kvantitatiivne jõud on praegu rindel see, mis on väga häiriv,” lisas ta.

Mihkelsoni sõnul on paljud väga kurjad selle peale, mida praegu Euroopas ja Ameerika Ühendriikides räägitakse. “Nähakse, et lääs ei mõista selle sõja praegust ülimalt kriitilist seisu, kus sõnade asemel tuleb tegutseda,” lausus ta.

“Täna hommikul siinsamas lõunarinde ühes piirkonnas kella viiest kella kaheksani hommikul oli suurtükituli Venemaa poolt selline, et ühekski sekundiks ei olnud vaikuse hetke. Mingis rindelõigus on venelastel suurtükilaskude ülekaal 100 ühele. Selles situatsioonis on arusaadav, et ukrainlastel tekib küsimus selle kohta, et mida lääne suurriigid saavutada tahavad,” ütles Mihkelson.

Loe rohkem:  Maarja Möldre pälvis Anneli Ammase Hea Ajakirjanduse preemia | Eesti

Mihkelson märkis, et vaatamata väga raskele olukorrale on ukrainlaste võitlusvaim siiski kõrge.

Rääkides Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnadest, et maavägede saatmist Ukrainasse ei peaks välistama, on Mihkelsoni hinnangul läbimõtlemete retoorika. “Jutt sellest, kas Ukrainasse saata maavägesid, tuleks ennekõike omavahel selgeks rääkida ja mitte avalikult vaielda. See ei ole kõige õnnestunum retoorika ajal, mil Ukraina vajab reaalset relvaabi, et venelaste survet pidurdada,” kommenteeris Mihkelson.

“Minu meelest on see läbimõtlemata retoorika. Ma ei kujutaks ette, et praegu lääneriigid oleksid valmis selles kokku leppima. Ühel hetkel on vaja Euroopal otsustada, kas me tõesti oleme valmis minema Venemaaga laupkokkupõrkesse, sõjalisse konflikti või mitte,” sõnas Mihkelson.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb 22. kuni 29. veebruarini Ukraina toetuseks loodud üleilmse parlamentaarse võrgustiku United4Ukraine väliskomisjonide juhtide visiidil Ukrainasse.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Mihkelsoni sõnad Ukraina olukorra kohta peegeldavad tõsiasja, et Venemaa surub Ukraina rinnet mitmetest suundadest. See on probleem, millega tuleb tõsiselt tegeleda ja rahvusvahelise kogukonna poolt tuleb leida lahendusi, et kaitsta Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Eesti toetus Ukrainale on oluline ning me peame jätkama oma pingutusi nii Ukraina toetamisel kui ka Venemaa agressiooni vastu võitlemisel. Koostöö ning ühistegutsemine on võtmetähtsusega, et tagada rahu ja stabiilsus piirkonnas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga